Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis. * Tema loomingut on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ainult piibel on tõlgitud enamatesse. * Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme. KUULSAMAD KUNSTMUINASJUTUD "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" 1836. "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna"
sajandil revolutsioon, mis kõrvaldas feodaalsed takistused ning Inglismaa oli rikas ka maavarade poolest. Alguses olid peamised harud tekstiili- ja söetööstus. Kõigepealt hakati ketramist ja kudumist masinatega hõlbustama. 1764 leiutas James Hargreaves ketrusmasina, kus sai senise ühe lõnga asemel kedrata korraga 16 lõngarulli. Aastal 1765 leiutas James Watt aurumasina, mida sai kasutada ketrus- ja kudumismasinate ajamina. Peale seda oli võimalik vabrikuid rajada enamatesse kohtadesse kui suurte jõgede äärde. Aurumasinaid köeti kivisöega. Vabrikute rajamisega kaasnes ka kivisöe suurem nõudlus. Suures osas tegeleti ka kivisöe kaevanduste täiendamise ja uute masinate leiutamisega, näiteks leiutati veepumbad, mis ei lasknud kaevandusgaasidel maa alla süttida. Senise puidu asemel sooviti kasutada tugevamat rauda masinate ehitamiseks. Raskendas asjaolu, et rauamaaki tuli sulatada suurel kuumusel, kuid kütteks puitu poleks lihtsalt jätkunud
kontaktaladel. Eestis segunes optimismiga nooruslik trots nõukoguliku nürimeelsuse, aga ka minevikku ja Eesti Vabariiki taga igatseva vanema põlve vastu. Suurt tähelepanu äratas terve plejaad noori luuletajaid. Sellesse kuulusid näiteks Paul Eerik Rummo, Jaan Kaplinski ja Hando Runnel. Samal ajal tulid ja jäid eesti kirjanudsse ka Ellen Niit ja Jaan Kross. 1955. aastal tööd alusanud Eesti Televisioon hakkas 1960. Aastatel üha enamatesse kodudesse jõudma, 1965. Aastal asutati noorsooteater, 1969. Aastal valmis kaks legendaarset filmi (,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia") ning üks legendaarne lavastus (,,Tuhkatriinumäng") raadios lisandus I programmile meelelahutuslikumad kallakuga ,,Vikerraadio", peeti dzässifestivale, The Beatlesi ja selle järlkäijate tiivustusel asutati arvukalt ´´kitarristide ansambleid´´. 1960ndate aastate uued kultuurisuundumused olid elustavad ja arendavad. Tegelikult
Altosaar. Kui siia lisada, et 1930. aastal ilmus esimene eestikeelne õpik Herbert Niileri sulest ,,Korv- ja võrkpalli õpetus" ja peeti ka korvpallikursusi, siis olidki loodud elementaarsed eeldused taseme tõusuks, seda märkis ära ka ,,Eesti Spordileht", kus öeldi, et praeguses korvpallis ei tunne enam ära 3 4 aastat tagasi mängitud mängu. Mäng oli arenenud eeskätt kiiruslikult ja kombinatsioonide poolest. Areng oli ka geograafilises plaanis. Korvpall jõudis järjest enamatesse Eesti linnadesse. Ja nii muudetigi 1930. a alates Eesti meistrivõistluste süsteemi senise kolme ringkonna asemel jagati maa neljaks ringkonnaks: 1. Tallinn; 2. Lõuna-Eesti (Tartu, Valga, Võru); 3. Kesk-Eesti (Pärnu, Viljandi) ja 4. Põhja-Eesti (Narva, Rakvere). Kasvas meistrivõistlustest osavõtvate võistkondade arv, nii oli 1930. a meistrivõistlustel juba kõigis ringkondades kokku 30 võistkonda. Teises lõikes säilus võistkondade jagamine A ja B klassi
,,Improvisaator" 1835, ,,O.T." 1836 ja ,,Ainult mängumees" 1837, on tänapäevasele lugejale juba täiesti iganenud. Sellest tuli, et ka tema kunstmuinasjuttudele nende ilmumahakkamisel (,,Muinasjutud ja lood" , vihkudena alates 1835-1872) vaadati kui lastejuttudele. Ometi sai ta just läbi nende maailmakuulsaks, tunnustuski tuli esmalt välismaalt ja lõpuks hakati ka kodumaal temale kui rahvuslikule uhkusele vaatama. Piibli kõrval on Anderseni muinasjutud nüüd kõige enamatesse keeltesse tõlgitud teoseid kogu maailmakirjanduses. Tema varasem looming oli tüüpiline katsetamine romantismi igasuguste vormiliikudega. Tema muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses (Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo ajalist seost.
annaabi.ee 
