INDIA AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya - ,,Arthastra" - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (a...
SPIKKER ALL - UOKAAU HARMONIA [email protected] et , en et Phu palm ①② | / ✓ ei palmette emme + ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oncorhynchus kisutch Kisuts TARTU 2009 1. Sissejuhatus Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranzid. Nad on siirdekalad, kes koevad Aasia ja Põhja Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta, gorbuusa, tsavõõtsa, nerka, kisuts, sima. Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kod...
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...