Filmide vananemise kiirus sõltub: Filmimaterjali omadusest Fotograafilise töötlemise kvaliteedist Hoiutingimustest Fotograafilisest kujutisest ja selle tekkimise viisist liigitatakse filmid: Negatiiv (kaamera negatiiv) Pöördfilm Duubelpositiiv Duubelnegatiiv positiivkoopia FILMIDE SÄILIVUSE TAGAMINE Tegelemisel kasutada puuvillaseid kindaid. Higised sõrmejäljed kahjustavad emulsioonikihti ( emulsioonikiht koosneb tavaliselt želatiinist ühtlaselt jaotunud hõbedasoola mikrokristallidest). Filmide kerimiseks ja vaatamiseks kasutatakse kerimisladu, liimpresse ning filmiprojektoreid. Filmirulli algusesse ja lõppu liimitakse kaitseks 5-10 m kaitserakord (ilma kujutiseta puhas filmilint). Filmilindi puhastamiseks tolmust kerida seda kergelt läbi piiritusega niisutatud sametlapi või pehme seemisnaha. ÜMBRISTAMINE Filmidokumente säilitatakse pimedas. Kaitseks
mitte ristkülikukujuline),peeneks minema (aga mitte peenduma), raadio (aga mitte raadiovastuvõtja). Oskussõnad ehk terminid on erialamõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt mõeldagu siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. Esimese sõnavarra kuuluvad: adapter, ammooniumtiosulfaat, diafragma, digikaamera, emulsioonikiht, fotokemikaalid, katik, kinnistama,... 8. Neologismid, historismid, arhaismid Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma,
tekitamiseks, valgustundlikuks aineks on enamikul juhtudel hõbedasoolad. On olemas mustvalge ja värvilise kujutise tekitamiseks mõeldud fotomaterjalid. Kuna erinevad fotomaterjalid nõuavad erinevaid säilitustingimusi on oluline nende identifitseerimine. 16 10. Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel Värvusfotograafias kasutatakse kolmekihilist fotomaterjali. Ülemine emulsioonikiht on tundlik sinise, keskmine kiht sinise ja rohelise ja alumine sinise ja punase värvi suhtes. Pildistamisel säritatakse keskmine kiht ainult rohelise kiirgusega, sest sinise kiirguse neelab ülemise ja keskmise kihi vahel paiknev kollane filterkiht, samal põhjusel säritatakse alumine kiht ainult punase kiirgusega. Nii tekib ühekordse säritamise tulemusena filmi kihtides kolm peitekujutist. Värviilmutamisel moodustavad peitekujutised kolm lahutatud värvuste täiendvärvustega
identifitseerimine. Fotodokument koosneb tavaliselt aluspinnast ja fotokujutist sisaldavast kihist, mis mõlemad reageerivad nii töötlemisprotsessidele kui ka väliskeskkonna mõjudele. Fotomaterjalide kahjustused võivad olla mehaanilised(deformatsioonid, praod, kriimustused, murrus), keemilised (filmide alusmaterjalide hüdrolüüs niiskuse toimel-> vananemisel film keerdub kokku, kortsub, muutub pehmeks/kleepuvaks, emulsioonikiht laguneb täielikult), biloogilised kahjustused (haaravad nii emulsioonikihti kui alusmaterjali) Fotomaterjalide säilitamisel on keskkonnatingimuste osatähtsus määrava iseloomuga. Kõrge temperatuur ja õhuniiskus on fotomaterjalide säilitamiseks ebasoodne. Värvilised materjalid on üldiselt mustvalgetest märksa tundlikumad. Madalamad temperatuurid vähendavad fotomaterjalide lagunemise kiirust. Erinevates institutsioonides kasutatavad temperatuurid jäävad vahemikku -25 kuni +12C
annaabi.ee 
