Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin, mesilasvaha, kolesterool ja selle estrid. Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena. Emulgaatorid jagunevad järgmiselt: · mitteioonilised (laenguta) - need on sageli etoksüleeritud.
hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide kokkukleepumist kopsus on suht vähe, sellepärast väiksem võimalus ellu jääda. c) varuainetena letsitiin munarebus või sojaubade õlifaasis. d) fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena emulgaator seob hüdrofiilse ja hüdrofoobse faasi ühtseks. Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega. Fosfolipiidide emulgaatorvõimel põhineb ka pesemine sabad seostuvad rasuga tekivad molekulaarsed ühendid loputusvesi võtab fosfolipiidid kaasa ja rasu ka. Osadel fosfolipiididel on ka bioaktiivne toime letsitiin, seda on palju närvirakkude membraanis
toodete säilitamise ajal. Lagunemise käigus vabanev vesi hoiab tooted värskena. - Suhkrustusproduktid tärklisesiirup, tärklisesuhkur, glükoos. Saadakse tärklise lagunemisel hapete või ensüümidega. Tärklise suhkrustusproduktid paljude parandajate koostises. - Rasvained mõningates parandajates toidurasvad koos emulgaatoritega. Toidurasvad parandavad kleepvalgu omadusi. - Emulgaatorid seovad nii rasva kui vett. Rasv jaotub ühtlaselt. 31. Emulgaatoritena kasutatakse parandajates: letsitiini (looduslik produkt sojaubadest) mono- ja diglütseriide (sarnanevad rasvaga). 15. Nisutaigna valmistamismeetodid 32. Nisutaigna valmistamine eeltaignaga - esimeses käärimisfaasis tehakse eeltaigen, kui selle maht on 2 korda suurenenud loetakse eeltaigen käärinuks. Eeltaigen vajutatakse alla ning lisatakse ülejäänud taigna koostisosad ning lõpuks rasvaine ning jäetakse uuesti käärima. Eeltaignaga meetod annab toodetele paremad
rasvakuulikese pinnale ning friiserdamise ajal õhumullide sisekihtidesse, parandades nii jäätise tekstuuri. Peamine kaseiini ja vadakuvalkude vaheline erinevus on nende temperatuuritaluvus- vadakuvalgud denatureeruvad kuumtöötlemise käigus. Jäätise tehnoloogias ettenähtud pastöriseerimisereziimil segupiima kuumutamine ei mõjuta negatiivselt vadakuvalkude pindaktiivsust. Järelikult nii kaseiinid kui vadakuvalgud sobivad emulgaatoritena jäätisesegu koostises. Üldiselt on vadakuvalkude veesiduvusvõime ligikaudu kolmandiku võrra väiksem võrreldes kaseiiniga. Pastöriseerimise ajal suureneb vadakuvalkude veesiduvusvõime märgatavalt valgu denatureerumise tulemusena. Laktoos on teine oluline komponent jäätisesegus. Laktoos on suhteliselt väikese magususega ja põhjustab võrreldes teiste süsivesikutega mõõdukat külmumistäpi langust.
sisaldavad tavaliselt lisaks kahele rasvhappele fosfaatrühma ja sellega seotud lämmastikku sisaldavat ühendit. Fosfolipiidide näiteks on letsitiin. Fosfolipiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisse ning kuna nad on nii vesi- kui ka rasvlahustuvad, siis osalevad nad rasvlahustuvate ühendite, nagu vitamiinid ja hormoonid, transportimisel rakkudesse ning rakkudest välja. Fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena, aidates rasvadel seguneda veres ja teistes vesialuselistes kehavedelikes. Sfingolipiidid- Sfingolipiidid sisaldavad pika ahelaga aminoalkoholi sfingosiini, mis moodustab vastava klassi lipiidide selgroo. Sfingolipiide on kolm klassi, sfingomüeliinid, tserebrosiidid ja gangliosiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid.
15.4. Kastmed Kastmed kujundavad toidu maitset ja annavad mahlakust. Valmistatakse erinevate retseptuuride alusel, kuid üldreeglina sisaldavad kõiki nelja põhimaitset andvaid aineid. Nendeks on teravat ja mõrkjat maitset andvad ained maitseained, ürdid, soolast keedusool, magusat suhkur, glükoos, siirup ja haput maitset andvad ained äädikas, veiniäädikas, õunaäädikas. Kastmete aluse moodustavad vesi või vee ja rasva segu. Viimasel juhul on tegemist emulsiooniga. Emulgaatoritena kasutatakse piima- või munapulbrit. Väikese rasvasisaldusega kastmeid nimetatakse lahjadeks. Kastmete koostisse võivad kuuluda veel tomat, kurk, muud puu- ja köögiviljad, aroomiained, värvained, sidrunhape, tihendusained, säilitusained jm. Kastmete liigid on kalakaste, salatikaste, tomatikaste, sinepikaste, küüslaugukaste, grillkaste, pastakaste, karrikaste, sojakaste, majonees, ketsup, Uncle Ben`s kastmed jt.
annaabi.ee 
