probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv toidus võib põhjustada sapikivide teket, sappi kulutataks vähe ja sapp peatub sapiteedes. 6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid
Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Inimkeha spets molekulide triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Toiduga peaks inimene saama 25-30% päevasest energiavajadusest Nad on inimkeha energia põhivaru ja neil on kõrge energeetiline väärtus Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid vajavad rasvlahustuvatena emulgeerimist. Ühtlasi on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad. Emulgeerimata lipiide lõhustavad seedeensüümid tagasihoidlikult. Valkudest on märkimisväärne emulgaator piima kaseiin ja seetõttu on piimaravasad juba praktiliselt emulgeeritud. Suuõõnes seedimist põhimõtteliselt ei toimu, sest rasvad on emulgeerimata. Maos jääb samuti lipiidide üldine seedimine piiratuks, sest seal on tugevalt happeline keskkond, mis pärsib lingvaalse ja mao lipaasi toimet.
Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees Inimkeha spets molekulide triglütseriidide, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees Toiduga peaks inimene saama 25-30% päevasest energiavajadusest Nad on inimkeha energia põhivaru ja neil on kõrge energeetiline väärtus Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid vajavad rasvlahustuvatena emulgeerimist. Ühtlasi on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment. Emulgaatoriteks on sapphapped ja nende soolad. Emulgeerimata lipiide lõhustavad seedeensüümid tagasihoidlikult. Valkudest on märkimisväärne emulgaator piima kaseiin ja seetõttu on piimaravasad juba praktiliselt emulgeeritud. Suuõõnes seedimist põhimõtteliselt ei toimu, sest rasvad on emulgeerimata. Maos jääb samuti lipiidide üldine seedimine piiratuks, sest seal on tugevalt happeline keskkond, mis pärsib lingvaalse ja mao lipaasi toimet. Lingvaalse ja eriti mao lipaasi toimel
[1] Teisiti sõnastades on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele kaasa aitavaid aineid nimetatakse emulgaatoriteks.[1] Emulsioonitüübid, mida kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid. Sisemine faas koosneb tillukestest laialipihustatud (dispersse) aine piiskadest ning väline faas kõigist ülejäänud ainetest. Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v (õli vees) ja v/õ (vesi
annaabi.ee 
