arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali grammatika,
keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali
keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?). 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja universaalsed grammatikad. 17.-18. saj valitsesid keeleuurimises pühad keeled. Temaatika osas tagasipöördumine skolastiliste grammatikute juurde: otsiti keele universaalset alust. Otsinguid püüti tõestada Euroopa keelte vormielementidega. 18. saj pööre empiirilisuse suunas, loobuti teoloogilise suunitlusega spekulatsioonidest. Taustal maadeavastused. Arutlused eri keelte sugulussuhete üle. Taust: Murrang reaal-teadustes (Galilei, Copernicus, Kepler, Newton). Empiiriline analüüs + ratsionaalne (matemaatiline) esitus. Ratsionalism filosoofias (Descartes 1596 1650; Leibniz 1646 1716). Keeleteadus: Ratsionaalsed ja filosoofilised grammatikad. Eriliseks saavutuseks Port Royali
teemal – kuidas hankida empiirilisi andmeid nähtuse kohta, mis ise on uurija valikutest sõltuv abstraktsioon – ja näitab nii keele- teadust füüsikaga võrreldes ebasoodsas valguses. Kui aga minna ühe abstraktsioonitaseme võrra allapoole, pidada suhtlust uurimisobjektiks ja keelt teooriaks, siis asetub kõik ilusti oma kohale. Keeleteadus on siis umbes samasugune metadistsipliin nagu füüsika ajalugu või füüsika didaktika, mida ei peagi saama füüsika endaga empiirilisuse poolest võrrelda. 6.3 Keele ja kõne seos Niimoodi määratletud keele saamisviis peaks olema ilmne: keel on teiste inimeste kõne pikaajalise jälgimise, sealsete seaduspärasuste märkamise ning oma ütluste edukuse registreerimise tulemus, ehk keel on kõnega võrreldes selgelt sekundaarne. Suhtluse kirjeldamisel näib seega olevat toimunud umbes järgmine areng võrreldes fikseeritud koodi mudeliga: 1. Keel on abstraktne süsteem, suhtlus pole huvitav. 2
annaabi.ee 
