- Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie aju tervise ja arengu jaoks (nii lastele, kui ka täiskasvanutele). Need inimesed, kes oskavad rohkem, kui üht keelt, on parem "multitasking"-is. Teise keele õppimine teeb meid parem oma keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused. Inimene peab keskenduma õpitavas keeles näiteks järgmistele küsimustele: "Tere, Kuidas läheb?" ,,Kus asub bensiinijaam?" või ,,Kus asub kauplus?". umbkeelne õpe . Piiritletud. On olnud mõned uuringud teha võrrelda monolinguals koos kakskeelsed. Kuigi ükski uuringud
Kliente saab julgustada mõtlema, kellest võiks talle abi olla erinevate aegadel. 20. Taasta lootus Lootuse taastamine on äärmiselt vajalik kõikide sekkumiste puhul suitsiidsete klientega nii esimeses etapis kui ka pikemaajalise nõustamise juures. (Ellis, 2001). Lootuse taastamise meetodid sõltuvad nõustaja ravi- ja teoreetilisest hoiakust, kuid oluline on kriisi mitte minimeerida. Suitsiidne isik võib pidada nõustajat, kes on liiga optimistlik, mitteautentseks, mitte empaatiliseks või pinnapealseks (Granello & Granello, 2007). 21. Aita kliendi kujutleda võimalusi ja arendada vastupidavust. Aita kliendil vaimusilmas näha võimalusi ja suurendada vastupidavust. Toeta põhjusi elada. Kui suitsiidsed isikud on ambivalentsed, on neil olemas vähemalt mõned põhjused, miks nad tahavad ellu jääda. Nõustajad võivad võtta nõustamist ennast kui lootuse mehhanismi Kui kliendid nõustuvad tegevuskavaga, nõustuvad nad osalema ka tuleviku võimalustes .
Kuna oleme igapäevaelus sedavõrd tihti kaasatud teiste inimestega suhtlemisse, et meile ei tule meeldegi argisuhtlemise nähtusi sügavamalt lahti mõtestada. Hea suhtlemise eelduseks on oluline, kuidas oma sõnumit edasi anname ehk siis, kuidas me väldime suhtlustõkkeid. Sõnadel pole tegelikult tähendust, tähendus luuakse inimeste sees. Suhtlemise võti peitub tagasisides: tuleb uurida, kuidas öeldu pärale jõudis. Iga inimene võib oma eluaja jooksul õppida paremaks suhtlejaks, empaatiliseks kuulajaks, mõistvaks partneriks. Ettepanekud: · Et suhtlemist tõhustada, tuleks hoida silmsidet, vältida äraminemist ja uste prõmmimist ning noogutada mõistmise märgiks. Vältima peaks silmade pööritamist, irvitamist, pearaputamist, käte-jalgade ristamist, teineteise jutu katkestamist ning tingimata peaks kuulama ja vastused hoolikalt läbi mõtlema. · Kasulik on vältida ebaeetilist veenmist, jõuvõtete kasutamist ning luua
ja sõnalisi vasteid esemetele, asjadele ja sündmustele. Ta tutvub maailmaga seda kogedes, kujutledes asju ja käsitledes juhtunut sõnade abil. Eeloperatsioonide mõtlemise etapile on omane enesekesksus ehk egotsentrilisus. Laps on maailma naba. Ta mõtleb kõigest iseendast lähtuvalt. Lapse omad soovid ja vajadused juhivad mõtlemist. Ta ei ole veel võimeline teise inimese empaatiliseks, peenetundeliseks tajumiseks. Ütlemine “lapse suust kuuled tõde” põhineb enesekesksusel. Laps väljendab ennast nii nagu ta kogeb, näeb ja tunneb. Ta on aus. Ta võib bussis öelda: “Ema see tädi haiseb.” Või nähes puudega inimest ratastoolis, küsida: “Miks sa ei kõnni?” Kuna lapse mõtlemist juhivad tema vajadused ja soovid, ei lepi ta
annaabi.ee 
