maailmapildis sügavad muutused. See väljendus usus uutesse jumalatesse, mis nõudis teistsugust kultuslikku vormi. Tegemist polnud ainult ühe liikumisega, kõigil neil tundus olevat ühine uus arusaam jumalikkusest. Seejuures ei hidetud vana usku täielikult kõrvale. Religiooniajaloos võetakse need voolud kokku nimetusega ,,müsteeriumid" ehk salajased jumalateenistused. Nende abil loodeti saada jumalaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet. Seeläbi hakkas tähtsust kaotama aga paratamatult ka ametlik religioon. Rooma usundi hilises faasis on palju võõraste kultuste elemente. Idamaised mõjutused hakkasid saabuma juba alates hellenismiperioodist. III saj. kerkisid esiplaanile süüria päikesekultus, mitraism, pärsia manihheism ning Isise ja Osirise kultus Egiptusest impordituna. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud nendest võõramaistest
identiteedi kujunemist, uuritakse tatoveeringuid, turistidele mõeldud kunsti jne. See kõik tuleks kaasata termini alla. Foto ja film Inimese vaatlemisvõime on lünklik, fotod annavad rohkem informatsiooni kui tekst, tekstiga ei jõua nii palju asju välja tuua kui ühe pildiga. Fotolt muidugi võivad erinevad inimesed/uurijad leida uusi aspekte, mille peale üks või teine ei tule. Visuaalsed materjalid tekitavad emotsionaalsemat sidet kui kirjalik tekst. Selleks, et hästi ja inimlikku kogemuslikku poolt edasi anda, peab olema hea kirjanik ja sõnadega osav. Järjest enam on antropoloogid aru saanud, et inimkäitumisel on oluline roll meeltega kogetul asjadel. Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis
ulatuslikuks levikuks ja ühtesulamiseks. Selline nähtus oli Vahemere idaosa maades levinud juba hellenismiperioodi algusest alates. Paljud Kreeka ja Idamaade jumalad olid teineteiselt vastastikku tunnusjooni üle võttes lahutamatult segunenud. Paljude nende auks peeti salajasi jumalateenistusi ehk müsteeriume. Peagi levisid sellised müsteeriumikultused ka Itaalias ja seejärel kõigis läänepoolsetes Vahemeremaades. Nende jumalate austajad lootsid sageli temaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet kui seda võimaldas asjalik ja ametlik rooma religioon. Enamasti kaasnes sellega ka lootus paremale saatusele pärast surma. Rooma riigi traditsiooniline religioon uute kultuste leviku läbi küll ei kadunud, kuid tema senine tähendus hakkas siiski aegamööda vähenema. Ta säilitas oma tähtsuse nüüd eelkõige ametliku riigiusuna, kuid sügavamate usuliste tunnete ja vajadustega pöördusid inimesed üha enam idapoolset päritolu jumalate poole. Juba alates II sajandist e. Kr
Nt kuidas tv mõjutab mingis grupis identiteedi kujunemist, uuritakse tatoveeringuid, turistidele mõeldud kunsti jne. See kõik tuleks kaasata termini alla. Inimese vaatlemisvõime on lünklik, fotod annavad rohkem informatsiooni kui tekst, tekstiga ei jõua nii palju asju välja tuua kui ühe pildiga. Fotolt muidugi võivad erinevad inimesed/uurijad leida uusi aspekte, mille peale üks või teine ei tule. Visuaalsed materjalid tekitavad emotsionaalsemat sidet kui kirjalik tekst. Selleks, et hästi ja inimliku kogemusliku poolt edasi anda, peab olema hea kirjanik ja sõnadega osav. Järjest enam on antr aru saanud, et inimkäitumisel on oluline roll meeltega kogetul asjadel. Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale
annaabi.ee 
