metsastumise kohta. 3.Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi 4.Maakondade metsamaa pindala ja tagavara 5. Ülevaade raietest 2001. 2000-2001 aasta raiemaht oli üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. 2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV) projekt, mille käigus planeeriti kaitse alla võtta ligikaudu 37 000 ha Eesti metsi. Lõppes ka Vääriselupaikade inventeerimise projekt, mille käigus leitud vääriselupaigad moodustasid Eesti tulundusmetsast ca 1%. Võeti vastu Eesti Metsanduse Arengukava, kus sätestati puuliigiti optimaalsed raiemahud ja samuti seati eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsadest. Asutati Erametsaliit. 2003
Nii taastamisalal kui ka kontrollalal. Seirealad tuleks valida nii, et need esindaksid kasutatud taastamismeetmeid ja taastatavate metsade mitmekesisust. Esimene seirekord tehakse paari aasta jooksul enne taastamist. Taastamine dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala seirata 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel. Metsade loodusväärtuste hindamise metoodika (EMKAV projekt) VI Veekogude ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. ● Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. ● Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse ökoloogilist seisundit.
arenguprogrammi raames, mille tulemusena sõnastati 1997. aastal Eesti metsapoliitikas metsalooduse kaitse eesmärgid. Põlismetsade loodus- ja kaitseväärtusi uuritakse Eestis alates 90. aastatest. Soome spetsialistide toetusel alustati siis põlismetsade otsimisega ning peagi selgus, et põlismetsi on kaitse all märkimisväärselt vähem kui arvati. Eesti metsanduse arenguprogrammi raames käivitati ka Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekt (EMKAV), et võtta kaitse alla väärtuslikud metsaökosüsteemid ning säilitada Eesti metsade senine elurikkus. Selleks oli ette nähtud suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala vähemalt 4%-ni metsade kogupindalast. Samuti tuli tagada, et metsakaitsealadel oleks piisavalt esindatud kõik Eesti metsaliigid, elupaigad ja ökosüsteemid ning et need vastaks rahvusvahelistele konventsioonidele ning EL direktiividele. Pilootprojekt kestis
Soome WWF'i ja ELF'i koostööprojekti raames inventeeriti 19931996. a. vanu metsi meie riigimetsades. Põhilise töötegid Soome tudengid ja meie vabatahtlikud looduskaitseringkondadest. Kohalike metskondade töötajaid projekti ei kaasatud ja seetõttu jätkus paljudes piirkondades metsamajandamine kinnitatud metsamajandamise kavade järgi. Hilisemad inventuurid näitasid, et mitmed kõrge kaitseväärtusega elupaigad raiuti läbi teadmatusest, mitte puidu saamise huvist (EMKAV andmetel oli 1997. aastaks 60% metsadest läbi raiutud). Igasugune informatsioon võtmetähtsusega liikide esinemisest erastatavates metsades puudus täielikult. Arvati, et neid endisi talumetsi majandati 50 aastat tagasi nii intensiivselt, et seetõttu ei ole seal ka erilisi väärtusi. Soome keskkonnaministeeriumi toetusel algatatud Eesti metsanduse arenguprogrammi (EMAP) raames loodi eraldi metsade majandamise ja ökosüsteemide kaitse töögrupp, kelle ülesanne oli
· Ahenenud või väike leviala · Biogeograafilise regiooni looduslikuelupaigatüübi silmapaistev esindaja · Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid · hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille · kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. · Lisas I on tähistatud tärniga (*), samuti esmatähtsad · liigid. · 18 esmatähtsat elupaigatüüpi! Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis, esmatähtsad liigid. · vääriselupaigad · EMKAV · põlismetsad · Märgalad · WETSESTONIA ranna- ja luhaniidud · puisniidud · poollooduslikud rohumaad · rahvusvahelise tähtsusega liikide ja · elupaigatüüpide inventuur · Liigid: Jõesilm, lõhe ja hallhüljes. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. · Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahijätkumine · Antud erand · Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja
annaabi.ee 
