ühise kollektoriga (ÜK-) lülitust iseloomustavad väike väljundtakistus ja suur sisendtakistus, suur vooluvõimendustegur ja väike pingevõimendustegur (pisut väiksem kui 1) ning hea temperatuuristabiilsus. Teda kasutatakse siis, kui on vaja võimendusastme suurt sisendtakistust (suurusjärgus ligikaudu b korda suurem kui emitteriahela takistus RE) ja/või väikest väljundtakistust. Sisendsignaal antakse transistori baasile ja väljundsignaal võetakse emitterilt. Transistori kollektor peab võimendatava signaali suhtes olema maandatud (vahelduvsignaali jaoks teostub see läbi toiteallika ja viimast sildava kondensaatori, mida joonisel pole näidatud). Väljundsignaal on sisendsignaaliga samas faasis. Pikkov lk 65 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 10 Tabel 6.2. ÜK-lülituse ligikaudsed arvutusvalemid ja orienteerivad väärtused [3]
VT1 VT2 Rts Usis RE2 E Joon.1.44 Vaadeldav tagasiside pinge on sisendpinge suhtes pööratud 180° (esimene aste pöörab 180° ja teise astme emitterilt võetud signaali faasinihe võrdub 0°). Järelikult saame vaadeldaval juhul negatiivse tagasiside. 1.10.3. Emitterjärgur Emitterjärgur (joon.1.45) on sajaprotsenilise tagasisidega võimendusaste, kus kogu emittertakistusel tekkiv väljundpinge antakse tagasi sisendisse. Sellest tulenevad ka taolise võimendusastme omadused: tal on suur sisendtakistus, väike välundtakistus ja ta ei arenda pingevõimendust (Ku = 1).
suurusjärgus 0,95...0,99. Suurtähega A tähistatakse üldiselt alalisvoolu ülekandetegurit (ühise baasiga lülituse staatilist vooluülekandetegurit) ning väiketähega a vahelduvvoolu ülekandetegurit. Kuna A » a, siis tihti ei tehta tekstides nende vahel vahet. Transistori võimendusefekt põhineb asjaolul, et tänu baasi üliväikesele paksusmõõtmele põhjustab juba väike vool baasi ja emitteri vahel märksa suurema voolu emitterilt kollektorile. Mida vähem laengukandjaid baasikihis rekombineerub (hävib), seda suurem on transistori võimendus. Sellepärast ei saa transistori koostada kahest dioodist, sest kahe katoodi või anoodi vahel oleks elektronide jaoks liiga pikk tee, kus kõik laengukandjad rekombineeruksid, jõudmata läbida kollektorsiiret. Joonisel on näidatud emitteri- ja
Seejuures kulgeb ik R R b k emitterilt kollektorile. Kui aga baasivool saavutab küllastava suuruse ib(kül) ja tööpunkt satub T VD küllastusreziimi, siis ic enam ei suurene ja toimub
laengu-kandjad liikuma kollektorist baasi ja neile vastu liiguvad emitterist tulnud laengukandjad. Sel puhul moodustub kollektorvool nende voolude summana ja vool lakkab mõne kümnendiku voldi kollektorsiirde päripingel. Väljundtunnussarjale võib olla kantud ka lubatava kollektorkao Pc MAX joon. Vooluülekandetunnusjooneks ühise baasiga lülituses on Ic = f(I E), kui UcB=const (joonis 6.10). Nagu teame, on kollektorvool määratud kollektori algvoolu ja emitterilt kollektorile liikuvate laengukandjate voolusummana: Ic = A · IE + Ico , kus Ico on kollektori algvool.olukorras, kus IE = 0; IE: - emittervool; A - staatiline vooluvõimendustegur (A=0,9...0,99). Kuigi A väärtus sõltub mõnevõrra emittervoolust, on vooluülekande-tunnusjooned praktiliselt siiski lineaarsed ja ka määratavad väljundtunnusjoontelt. JOONIS 6.10. JOONIS 6.11.
25. Mitut astet haaravate tagasiside tekitamisel tuleb hoolega jälgida signaali faasi suhteid, sest iga aste pöörab signaali faasi 180°. Vaadeldaval juhul saadakse tagasiside signaal teise astme emitteri takistuselt, milline juhitakse takistuse R kaudu esimese astme ts baasile. Vaadeldav tagasiside pinge on sisendpinge suhtes pööratud 180° (esimene aste pöörab 180° ja teise astme emitterilt võetud signaali faasinihe võrdub 0°). Järelikult saame vaadeldaval juhul negatiivse tagasiside. 7.5.3. Emitterjärgur Emitterjärgur (joon.7.26) on sajaprotsendilise tagasisidega võimendusaste, kus kogu emittertakistusel tekkiv väljundpinge antakse tagasi sisendisse. Sellest tulenevad ka 101 taolise võimendusastme omadused: tal on suur sisendtakistus, väike väljundtakistus ja ta ei arenda pingevõimendust (K = 1). u R2 +E E RE CS Usis VT R1
JOONIS 7.25. Mitut astet haaravate tagasiside tekitamisel tuleb hoolega jälgida signaali faasi suhteid, sest iga aste pöörab signaali faasi 180°. Vaadeldaval juhul saadakse tagasiside signaal teise astme emitteri takistuselt, milline juhitakse takistuse Rts kaudu esimese astme baasile. Vaadeldav tagasiside pinge on sisendpinge suhtes pööratud 180° (esimene aste pöörab 180° ja teise astme emitterilt võetud signaali faasinihe võrdub 0°). Järelikult saame vaadeldaval juhul negatiivse tagasiside. 73 7.5.3. Emitterjärgur Emitterjärgur (joon.7.26) on sajaprotsendilise tagasisidega võimendusaste, kus kogu emittertakistusel tekkiv väljundpinge antakse tagasi sisendisse. Sellest tulenevad ka taolise
annaabi.ee 
