tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaprobleemidega, kuid palju efektiivsem oleks kui sellega tegeleks terve osakond spetsialiste. 3. Säästev transport. Erinevate meediakanalite kaudu tuleks rohkem teadvustada inimestele, et jalgsi kõndimine ja jalgrattaga sõitmine on kasulik nii endale kui teistele ning samuti teadvustada transpordisüsteemide mõjust kasvuhoonegaaside emissioonile Eesti tingimustes . 4. Keskkonnahoidlik riigihange. See roheline, keskkonnasõbralik, ökoloogiline hange, mis tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste valikut. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/teenuse olelusringi jooksul. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. 5
kooskõlla põhiseadusega · kontrollib, kas õigustloovad aktid vastavad põhiseadusele · ombudsmani funktsioon rahva advokaat (kui riik rikub kodaniku õigusi) · Apoliitiline hoidub poliitilise organisatsioonide mõjuväljast 8. Eesti Pank · Aitab kaasa Euroopa ühisraha emissioonile, emiteerib münte · Juhib Eesti Panga nõukogu ja Eesti Panga president · Annab Valitsusele nõu rahapoliitika ja krediidiasutuste poliitika kujundamisel 4. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna ,,enamuse arvamus". Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale.
(osaülesanne 32) Miks metsade pindala vähenemise tagajärjel on suurenenud Indoneesia panus CO2 koguse suurenemisse atmosfääris? Üks aspekt andis 1 punkti. 1) Puidu, orgaanilise aine põlemisel tekib CO2. 2) Metsad seovad CO2, metsade pindala vähenedes väheneb ka CO2 sidumine jms. Sagedasemad eksimused: metsade tähtsust nähakse O2 tootjana, mitte CO2 sidujana. (osaülesanne 33) Mis tagajärjed keskkonnale, lisaks kasvuhoonegaaside emissioonile, võivad Indoneesias tekkida seoses õlipalmide laialdase kasvatamisega? Üks õigesti sõnastatud tagajärg andis 1 punkti. 1) Istandustes kasutatavad taimekaitsevahendid, väetised ja putukamürgid saastavad keskkonda. 2) Taimehaigused ja -kahjurid võivad ulatuslikult levida. 3) Hävivad liikide elupaigad, väheneb liigiline mitmekesisus. 4) Sademeterikkas piirkonnas võib ulatuslikult levida erosioon. Sagedasemad eksimused: keskkonnaprobleeme ei seostatud õlipalmide kasvatamisega vaid
Aastal 1972 toimus Stockholmis esimene ÜRO tippkohtumine, mis teadvustas teravalt keskkonnakaitselisi probleeme maailmas. Kohtumine sai aluseks kümnete keskkonnakaitseliste konventsioonide ja institutsioonide sünnile ning oli oluliseks tõukeks keskkonna-probleemide teadvustamisel ja nendega tegelemisel. ÜRO Kliimamuutuse raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change (FCCC)), võeti vastu UNCED-l 1992. a, ja keskendus kasvuhoonegaaside emissioonile, vajadusele kontrollida edasist kasvuhoonegaaside hulga suurenemist ning kliimamuutuse vastumeetmetele. Eriti oluliseks hinnati metsade rolli kasvuhoonegaaside neeldumisel ja süsiniku sidujana. ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni Kyoto protokoll võeti vastu ÜRO kliimamuutuse alasel konverentsil 11. detsembril 1997. aastal Kyotos kus osalesid 150 riigi esindajad. Konverentsi eesmärgiks oli jõuda kokkuleppele kasvuhoonegaaside, eriti fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva
Eesti Elektrijaama lähiümbruses oli võrreldes ülejäänud Kirde-Eesti piirkonnaga aga endiselt näha veidi kõrgemat Ca sadenemiskoormust (Belyaeva 2012: 57). Arvestades kaltsiumi sadenemiskoormuse vähenemist (Belyaeva 2012: 57) ja sademevee vähest muutust hapestumise suunas, siis võiks arvata, et ka sealne keskkond hakkab hapestuma. Sellegi poolest pole vaja keskkonna edasist hapestumist kohalike allikate tõttu karta, sest väävlit sadeneb maapinnale tänu vähenenud emissioonile tunduvalt vähem kui on siinsetele ökosüsteemidele ohtlik kriitiline piir (Liblik 2007). Sarnaselt kaltsiumile on vähenenud kümne aasta jooksul ka taimedele üheks tähtsaimaks toiteelemendiks peetava lämmastikku sadenemine (Valk 2005: 68). Belyaeva magistritööst selgub, et lämmastiku sadenemiskoormus näol on kümne aastaga vähenenud. Võrreldes 1999. aasta sadenemiskoormuse tasemeid 2009. aasta omadega, siis vahe on kordades muutunud. 1999
annaabi.ee 
