Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film ja T. Lutsu Filmiproduktsioon). Nendel aastatel lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi: „Noored kotkad“, „Vahva sõdur Joosep Toots“ ja „Päikese lapsed“. „Noored kotkad“ on üks väheseid enne 1940. aastat valminud eesti
viis vahepeal varjusurmas olnud Kaitseliidu tegevuse taastamisele (kõrgajal ~30tuhat liiget). Lisaks kommunistidele oli noorel Eesti Vabariigil karta ohtu ka: A) baltisaksa mõisnikelt, kes soovisid tagasi saada oma riigistatud mõisaid ja endist poliitilist ülemvõimu. Baltisakslastele makstud kompensatsioonid aitasid leevendada seniseid vastuolusid ja parandada ka ühtlasi Eesti rahvusvahelist mainet. B) Vene emigrantidelt, kes ihalesid kukutada Venemaal kommunistid ja taastada riik endistes piirides. Rahvusvahelise tunnustuse saamine Eesti riigile ja kommunistide võit Vene kodusõjas (1917 1922) nõrgendas Vene valgete positsioone ning aja jooksul kadus nende poolne oht sootuks. 2. SISEPOLIITILINE KRIIS 1930.AASTATE ALGUL: 1.Sisepoliitilise kriisi puhkemise põhjused: 1930-ndate alguses puhkes Eestis sisepoliitiline kriis. Selle põhjused olid järgmised:
lavastaja preemiat. Film Eesti Vabariigis Theodor Luts sündis 14. augustil 1986. aastal. Ta oli Oskar Lutsu noorem vend. Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927. aastal lavastas ta tummfilmi ,,Noored kotkad". Järgnevatel aastatel valmisid õppe- ja dokumentaalfilmid ,,Noorsõduri esimesed päevad", ,,Gaas! Gaas! Gaas!", ,,Meie läänerannik ja saared", ,,Kas tunned maad...", ,,Kihnu" jt. 1932. aastal koostöös Soomega valmis esimene helimängufilm ,,Päikese lapsed". Aastal 1933 suundus Theodor Luts Soome, kus tegutses
Kaitseliidu tegevuse taastamisele (kõrgajal u 30tuhat liiget). Lisaks kommunistidele oli noorel Eesti Vabariigil karta ohtu ka: · baltisaksa mõisnikelt, kes soovisid tagasi saada oma riigistatud mõisaid ja endist poliitilist ülemvõimu. Baltisakslastele makstud kompensatsioonid aitasid leevendada seniseid vastuolusid ja parandada ka ühtlasi Eesti rahvusvahelist mainet. · Vene emigrantidelt, kes ihalesid kukutada Venemaal kommunistid ja taastada riik endistes piirides. Rahvusvahelise tunnustuse saamine Eesti riigile ja kommunistide võit Vene kodusõjas (1917 1922) nõrgendas Vene valgete positsioone ning aja jooksul kadus nende poolne oht sootuks. · Sisepoliitiline kriis 1930.aastate esimesel poolel: 1930.aastate alguses puhkes Eestis sisepoliitiline kriis, mille põhjused olid järgmised:
(kõrgajal u 30tuhat liiget). Lisaks kommunistidele oli noorel Eesti Vabariigil karta ohtu ka: - baltisaksa mõisnikelt, kes soovisid tagasi saada oma riigistatud mõisaid ja endist poliitilist ülemvõimu. Baltisakslastele makstud kompensatsioonid aitasid leevendada seniseid vastuolusid ja parandada ka ühtlasi Eesti rahvusvahelist mainet. - Vene emigrantidelt, kes ihalesid kukutada Venemaal kommunistid ja taastada riik endistes piirides. Rahvusvahelise tunnustuse saamine Eesti riigile ja kommunistide võit Vene kodusõjas (1917 1922) nõrgendas Vene valgete positsioone ning aja jooksul kadus nende poolne oht sootuks. 3.3. Sisepoliitiline kriis 1930.aastate esimesel poolel: 1930.aastate alguses puhkes Eestis sisepoliitiline kriis, mille