. Rakkude muutumist takistatakse antioksüdantide abil. Loomsetel katsetel on saadud positiivseid tulemusi, mitte veel inimestel! Geenitehnoloogia eesmärgiks on paigutada teatud valke kõrva õigel ajal ja sobivas koguses. Viiruste abiga võidakse viia DNAsse uusi geene, nn kasvugeenid.Viirused on aga ohtlikud, kuna need võivad mõjutada ka valesid rakke. Tulemused võivad ilmneda alles aastakümnete pärast. Kunstlikus viljastamises jääb üle kudet, millest saab tüvirakke. Embrüa rakud võiks paigutada õigesse kohta, kus need hakkavad tegutsema kuulmisretseptoritena. Tänan kuulamast!
KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk
Kõige rohkem, ehk pooled vastajatest arvasid, et see on raseduse katkestamine. Järgmisena, 10% arvati, et see on tapmine. Vähem inimesi, 7,5% vastasid, et abort on raseduse meditsiiniline peatamine. Võrdselt 5% arvati, et sündimata lapsest loobumine ja raseduse katkestamine ning loote hävitamine. Järgmisena 2,5% öeldi võrdselt samuti kolm vastust, et abort on loote eemaldamine emakast, nurisünnitus, kesta embrüa ära lõikamine. ( Vt. Tabel nr. 20) Küsimusele, kuidas suhtud aborti, vastas enamus poisse, see on 63% , et nad on abordi poolt ning kõigest 23% olid vastu. Palusime ka neil oma vastust põhjendada ning need poisid, kes poolt olid, tõid põhjenduseks kõige enam vägistamise või kui juhtub äpardus (näiteks kondoom lõhkeb). Need noormehed, kes olid vastu, tõid enamuses põhjenduseks selle, et pärast aborti ei pruugi enam kunagi lapsi saada tulevikus
Lehtede langemine on vajalik: · taim ei saaks talvel mullast kätte niipalju vett, et katta lehtede kaudu aurunud vee kadusid; · taimelehed külmuksid läbi ja hukkuksid · lehtedele kuhjuks talvel palju lund ja oksad murduksid selle raskuse all. Heitlehiste puittaimede lehed langevad valdavalt vegetatsiooniperioodi lõpus. Igihaljastel puittaimedel aga periooditi aasta ringi 12. Arenguetapid taime elus. Embrüonaalne arenguijärk embrüa moodustumine. Kuna plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes (embrüonaalses vöötmes), siis nim. neid koos embrüonaalseks kasvuks. Juveniilset arengufaasi võib iseloomustada kui aktiivset kasvufaasi, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt. Õite moodustumist inhibeeritakse. Taimedel esineb iseloomulikke morfoloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, seda näiteks. lehtede kujus, ogade puudumises ning adventiivjuurte massilises kasvus
päeva enne seda. Erandlikel juhtudel võib rasestuda ükskõik missugusel päeval, v.a menstruatsiooni ajal, sest alati võivad esineda lisaovulatsioonid. Ovuleeriva munaraku areng on peatunud II meiootilise jagunemise metafaasis. Meioos läheb lõpuni viljaastumisel, mis toimub munajuhaampullis. IMPLANTEERUMINE JA PLATSENTA ARENG Blastosüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta- blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüa veresoontega moodustab lootekesta- koorioni. Koorioni hatustil koos emaka liamskesta muutunud väliskihiga( detsüüdua) moodustab loote toitumiseks, hingamiseks ja ekskreetsiooniks vajaliku organi- platsenta. Trofoplasti arenedes järk-järgult emaka kude hävib, seepärast koosneb platsenta raseduse lõpul peaaegu täiesti lootekoest.
annaabi.ee 
