Helena Nurkse Kadakas Hariliku kadaka ladina keelne nimetus on Junioerus communis. Puukujulisena kuni 15 m,harilikult põõsana 1-7 m.Kahekojaline, emastaimedel lihakad marju meenutavad käbi , mis esimesel aastal on rohelised ja teisel aastal valminud sinised.Valgusrikastel kasvukohtadel,tavalisem Lääne-Eestis.Puit sobib nikerdamiseks , treimistöödeks.Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-,
aastate alguses. Rastad ei pea kanepit meelemürgiks vaid tarkuse ja vaimse vabanemise allikaks; selle kinnituseks toovad nad mitmeid piiblitsitaate. Kuna ametlikult on kanepi kasutamine keelatud, on see ühtlasi üks võimalus välja astuda vaenuliku Paabeli süsteemi vastu. Sõna "marihuaana" tuleb mehhiko- hispaania keelest ning tähendab "joovastav taim". Marihuaanaks nimetatakse kanepi lehtede, varretükikeste ja õite kuivatatud ja purustatud segu. Sageli eemaldatakse emastaimedel õied, mille tulemusena tekib lõikekohtades eriliste omadustega vaik. Sellise töötluse tulemusel saadud marihuaana on tunduvalt kangem ning seda nimetatakse ganja'ks. Rastadele on kanep tarkuse taim, kuna legendi järgi kasvas see taim ka maailma kõige targema mehe Saalomoni haual. Rastafari religiooni üks tähtsamatest ideedest on Jumalaga üheks saamine. Kanepi kasutamise ajend on võimalus, et see võib aidata kasutajal saada müstilisi kogemusi
aastate alguses. Rastad ei pea kanepit meelemürgiks vaid tarkuse ja vaimse vabanemise allikaks; selle kinnituseks toovad nad mitmeid piiblitsitaate. Kuna ametlikult on kanepi kasutamine keelatud, on see ühtlasi üks võimalus välja astuda vaenuliku Paabeli süsteemi vastu. Sõna "marihuaana" tuleb mehhiko- hispaania keelest ning tähendab "joovastav taim". Marihuaanaks nimetatakse kanepi lehtede, varretükikeste ja õite kuivatatud ja purustatud segu. Sageli eemaldatakse emastaimedel õied, mille tulemusena tekib lõikekohtades eriliste omadustega vaik. Sellise töötluse tulemusel saadud marihuaana on tunduvalt kangem ning seda nimetatakse ganja'ks. Rastadele on kanep tarkuse taim, kuna legendi järgi kasvas see taim ka maailma kõige targema mehe Saalomoni haual. Rastafari religiooni üks tähtsamatest ideedest on Jumalaga üheks saamine. Kanepi kasutamise ajend on võimalus, et see võib aidata kasutajal saada müstilisi kogemusi
uuriti nii kollase käokinga kui A. carmichaelii nektari tootmist ja koostise erinevust. A. carmichaelii eritab u. 2,5 korda rohkem nektarit kui kollane käoking, sealjuures A. carmichaelii nektaris oli sahharoos domineeriv (87,6 : 9,5 : 2,9; sahharoos, fruktoos, glükoos). A. carmichaelii isastaimed tootsid 2,4 korda rohkem nektarit kui emastaimed ja mõlemal juhul domineeris nektaris sahharoos. Kollase käokinga puhul oli nektari tootmine ühel aastal suurem isastaimedel, teisel aastal emastaimedel, niisamuti kõikus sahharoosi domineerimine (Anto & Denisow, 2014). Kolmandas artiklis viidi läbi tsütoloogilisi uuringuid 20-ne liigi 60-nel populatsioonil kromosoomide arvu ja morfoloogia teada saamiseks (Hong et al., 2016). Neljas artikkel uuris kolme tulikalise liigi varre ja lehe struktuuri, pöörates erilist rõhku juhtkimpudele (vascular system). Leiti, et juhtkimpude paiknemine omab taksonoomilist tähtsust (Novikoff & Mitka, 2015)
lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Võrsed: noorelt hõbejad (soomused ja tähtkarvad), hiljem roostepruunid, astlad tugevad, 2...7 cm pikad, emastaimedel pungad suuremad piklikud, teravatipulised, isastaimedel väikesed ümarad. Lehed: lineaal-lantsetjad, 2...8 x 0,2...0,8 cm, tömbi tipu ja kiilja alusega, käändunud leheservadega, pealt hõbejalt rohelised, alt pruunikas- kuni kollakas-hõbejad, kaetud heledate soomuste ja tähtkarvadega, peaaegu istuvad Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad, V. Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned
Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Tsoon (II) III. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt hõbejad (soomused ja tähtkarvad), hiljem roostepruunid, astlad tugevad, 2...7 cm pikad, emastaimedel pungad suuremad piklikud, teravatipulised, isastaimedel väikesed ümarad. Lehed: lineaal-lantsetjad, 2...8 x 0,2...0,8 cm, tömbi tipu ja kiilja alusega, käändunud leheservadega, pealt hõbejalt rohelised, alt pruunikas- kuni kollakas-hõbejad, kaetud heledate soomuste ja tähtkarvadega, peaaegu istuvad. Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad, V. Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti
osale kinnituvad jäigad tumerohelised lehed. Lehetipus on pruunikas ohe. Märja 25 ilmaga hoiavad lehed harali, kuiva ilma korral aga tihedalt vastu vart. Taim on kahekojaline; varre tipus arenevad suguorganid (anteriid ja arhegoon). Suguorganeid ümbritsevad kõrglehed on punakat värvi ja hästi silmatorkavad. Peale viljastumist arenevad emastaimedel enam kui 10 cm pikkused harjased, mille otsas on eoskupar. Eoskupart katab narmastunud servaga tanu. Harilik karusammal on karusammaldest kõige niiskuselembesem liik, ta kasvab mätastena ja muruna rabastuvates metsades, veekogude soostuvatel kallastel, kuivenduskraavides, harvem rabas. TURBASAMBLAD valitsevad rabades, aga kasvamas leiame neid ka soostuvatest metsadest. Eestis kasvab turbasamblaid 36 liiki; et neid täpselt määrata, tuleb
annaabi.ee 
