Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Viljastumine munaraku ühinemine seemnerakuga suguühte järel. Abort raseduse katkemine või katkestamine. Suguhormoonid sugunäärmete nõre, mida toodavad naistel munasarjad ja meestel munandid ning mis mõjutavad sugutunnuste arengut. Testosteroon see on meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka. Östrogeen emassuguhormoonid, mis tekivad imetajate munasarjades ja platsentas. Progestoon naissuguhormoon. Suguhaigus - suguhaigusteks nimetatakse haigusi, mis kanduvad edasi peamiselt sugulisel teel. Suguhaigusi võivad põhjustada nii viirused, bakterid kui ka algloomad. STHL ehk sugulisel teel leviv haigus need haigused kanduvad nakatunult inimeselt üle seksuaalvahekorra ajal nii suguti sisenemisel tuppe kui ka oraal- või anaalseksi kaudu.
Intensiivistavad protsesse maksas Pidurdavad kõrgmolekulaarsete rasvhapete sünteesi Pidurdavad leeliseliste fosfaatide aktiivsust Sugunäärmed Steroidhormoonid- Androgeenid (isassuguhormoonid)- moodustuvad suguhormoonid ehk nii isas- kui emasorganismides, spets. Isassuguhormooniks on testosteroon seksageenid. Östrogeenid (emassuguhormoonid)- esinevad nii Kõik bioloogilised suguhormoonid emas- kui isasorganismides. Rühma kuuluvad kuuluvad keemiliselt steroidide hulka, bioloogiliselt toimelt on nad östradiool, östroon ja östriool (neist aktiivseim kasvufaktorid, mis avaldavad mõju esimene ja levinuim viimane). Toimivad sugulisele käitumisele ning suguelundite talitlusse ja organismi ainevahetusse sugutunnuste arenemisele. Sugunäärmete hormoonid
Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges,
Mehe puhul Wolffi juha areneb, Mülleri juha degenereerub. Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Sekundaarsed emassuguorganid: emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbmemokad, piimanäärmed. Sekundaarsed isassuguorganid: peenis, skrootum (munandikott), munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre. Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Isassuguhormoonideks on testosteroon, dihüdrotestosteroon ja anti-Mülleri juha hormoon. Testosterooni abil arenevad sisemised isassuguorganid, dihüdro- testosterooni abil välised ja anti-Mülleri juha hormoon inhibeerib Mülleri juha arengut. Emassuguhormooniks on östrogeen, mille mõjul arenevad kliitor ja häbememokad
suhkrusisaldust glükogenolüüsi arvel, reguleerib vere jaotust organite vahel, koondades selle põhiliselt skeletilihastesse. Neerupealiste koore hormoonid glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad selle läbi glükogeeni ja glükoosi hulka mineraalkortikoidid (n. aldosteroon)- reguleerivad vee ja mineraalainete (Na, K) vahetust ja selle kaudu ka vererõhku. androgeenid isasuguhormoonid östrogeenid- emassuguhormoonid KILPNÄÄRMEHORMOONID türoksiin (tetrajoodtüroniini, T4) ja trijoodtüroniin (T3) transporditakse kudedesse verevalguga seotud inaktiivsel kujul. Lipofiilsed hormoonid pääsevad kergesti rakutuumani ja algatavad seal spetsiifiliste valkude sünteesi, mis mõjutavad koe ainevahetust, organismi kasvu ja arengut ning südame ja närvisüsteemi talitlust. Kilpnäärme C-rakud toodavad kaltsitoniini, mis on kaltsiumitaset reguleeriv hormoon. Kõrvalkilpnäärme hormoonid:
glükogenolüüsi arvel, reguleerib vere jaotust organite vahel, koondades selle põhiliselt skeletilihastesse. Neerupealiste koore hormoonid glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad selle läbi glükogeeni ja glükoosi hulka mineraalkortikoidid (n. aldosteroon)- reguleerivad vee ja mineraalainete (Na, K) vahetust ja selle kaudu ka vererõhku. androgeenid isasuguhormoonid östrogeenid- emassuguhormoonid KILPNÄÄRMEHORMOONID türoksiin (tetrajoodtüroniini, T4) ja trijoodtüroniin (T3) transporditakse kudedesse verevalguga seotud inaktiivsel kujul. Lipofiilsed hormoonid pääsevad kergesti rakutuumani ja algatavad seal spetsiifiliste valkude sünteesi, mis mõjutavad koe ainevahetust, organismi kasvu ja arengut ning südame ja närvisüsteemi talitlust. Kilpnäärme C-rakud toodavad kaltsitoniini, mis on kaltsiumitaset reguleeriv hormoon. Kõrvalkilpnäärme hormoonid:
sekundaarne soodeterminatsioon - protsess, mille käigus kujuneb emas-ja isassoole omane fenotüüp (vastavad suguorganid , rinnanäärmed, kehasuurus, häälepaelad, muskulatuur, karvakasv) tänu gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele. Nii emaste kui isaste sekundaarset soodeterminatsiooni võib vaadelda kahe ajalise etapina. Esimene etapp toimub embrüonaalselt organogeneesi käigus ja teine puberteedieas. Emassuguhormoonid: - östrogeenid (estradiool) (munasari, neerupealised) - progesteroon (kollakeha) Sekundaarsed emassuguorganid emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbememokad, piimanäärmed Isassuguhormoonid: - anti-Mülleri hormoon (Sertoli rakud) - testosteroon (Leydigi rakud) - dihüdrotestosteroon (DHT) Sekundaarsed isassuguorganid peenis, skrootum, munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon
annaabi.ee 
