Mõned bakterid paljunevad väga madalal temperatuuril, mõned väga kõrgel. Inimkehas paiknevad bakterid 36-37 kraadi juures. Samuti on tähtis ka vees lahustunud toitainete olemasolu ja see, et bakterite elutegevusel tekkivate jääkainete hulk neid ümbritsevas keskkonnas oleks võimalikult väike. Tähtis on ka keskkonna happelisus, mis mõjutab bakterite paljunemist. Ja viimaseks, osad bakterid vajavad paljunemiseks õhuhapnikku, osad mitte. Bakteritel ei saa eristada isas- ja emassugu. Nad ei paljune suguliselt. Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi. Tänu spooridele saavad bakterid ka ühest elupaigast teine levida. Spooride moodustamine pole bakterite paljunemisviis. Aeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamisel. Neid on õhus, mullapinnal, esemetel ja organismidel.
Kui emalt ja isalt saadud alleelid on erinevad, siis areneb selle tunnus, mille määrab dominantne alleel. Ühes kromosoomis on alati palju geene. Rakus on akt. Vaid need geenid, mis on vajalikud konkreetse raku arenguks ja talitluseks. Soomääramist on proovitud teha ntks temperatuuri poolt, ntks krokodillid,kilpkonnad. Munad arenevad neil väliskeskonnas, sp sõltuvalt temp. Muuuvad areneval lootel aktiivsed geenid, mis määravad kas isas ja emassugu arengu.Keskmisel temp areneb samapalju, madalamal ainult isased, kõrgemal vaid emased krokodillid. Kuid on üks miinus, piisab keskkonnatingimuste olulisest muutumisest ja tulemuseks on ainult ühesooliste isendite areng. Teiseks viisiks on sugukromosoomide abil. Algselt kui soomääramine sugukromosoomidega välja kujunes, erinesid sugupooled kromosoomide arvu st ühel sugupoolel oli üks sugukromosoom rohkem kui teisel
28C ... 32C emased, isased võrdselt. Madalamal temp-l ainult isased, soojemal ainult emased. Miks soo määramine keskkonnateguritega ei ole eriti levinud? - Keskkonnatingimuste ootamatul muutusel võivad kujuneda ühesoolised populatsioonid. See on üks hüpotees, millega selgitatakse sauruste kiiret ja massilist väljasuremist. II Soo määramine ploidsuse ehk kromosoomistiku kordusega · Levinud ühiselulistel putukatel (nt mesilased, sipelgad, herilased, termiidid) 2h -> emassugu (mesilastel töölised ja emamesilased) h -> isassugu (mesilastel lesed) III Soo määramine sugukromosoomidega a) süsteem X/XX ühel soopoolel on 1 sugukromosoom vähem nt. isane emane X XX spermides munarakkudes Esineb suhteliselt madalatel organismidel. Selline soomääramine on omane putukatele (tirtsud, lutikad, koiliblikad) b) ZZ (isased) / ZW (emased) lindudel
munandimanuses teevad spermid läbi rea biokeemilisi ja morfoloogilisi muutuseid, mille käigus muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda zona pellucida-ga ning läbida akrosomaalreaktsioon Sugudeedes aset leidev kapatsitatsioon (mis see endast kujutab) – Spermid, mis on võetud munandist või munandimanusest, ei ole viljas- tumisvõimelised. Viljastumisvõime saavad spermid alles emassugu- teede läbimisel asetleidva protsessiga, mida nimetatakse kapatsitatsiooniks. Ca+ ja HCO3- ioonide sissevool rakku, mille tulemusena aktiveeritakse mitmeid signaaliradu, plasmamembraan hüperpolariseerub. Mitmeid valke fosforüleeritakse. Spermide rakumembraanist eemaldatakse kolesterool ja glütserofosfolipiidid, mis aitab akrosomaalreaktsiooni käivitumisele ja ZP- le kinnitumisele kaasa Kuidas toimub spermatogeneesi hormonaalne kontroll?
ning roomajatest on indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne soodeterminatsioon). 66 Inimesel on 46, XX naine ja 46, XY mees. Nokkloomal on 10 sugukromosoomi, mistõttu on XYXYXYXYXY vastavalt isane ja XXXXXXXXXX emane. Uruhiire Microtus oregon puhul on X0-karüotüübiga emane ja XY-karüotüübiga isane. Lemmingul Myopus schisticolor on XX ja XY-karüotüübiga emased ja XY isased (emassugu ja isassugu determineeriv X-kromosoom). Eksisteerib kaks X kromosoomi tüüpi: normaalne X ja muteerunud X* -> inhibeerib Y kromosoomi mõju. Seega emased kas XX, X*X või X*Y. X*Y emane produtseerib X* munarakke, seega järglased ainult X*Y (agressiivsed) või X*X emased. Muttlemmingutel Ellobius tancrei ja Ellobius talpinus on nii isased kui emased XX-karüotüübiga. Mitmetel putukatel (nt prussakad, rohutirtsud, ritsikad) ja ümarussidel (nt Chaenorhabditis elegans) on oluline X-
annaabi.ee 
