nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke – rudimentaalne peenis. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE Kalkun: Kanadest aeglasema kasvuga. Kalkunite generatsioonide vaheline intervall minimaalselt 8-9 kuud. Emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, rasked tõud 8-kuuselt. Intensiivselt munevad 5 kuud, sulgumine 3-4 kuud. Teisel munemisperioodil võib olla munatoodang 20-30% väiksem kui esimesel aastal. Emaskalkunid saava tapaküpseks 3-4 kuuselt, isaskalkunid 5-6 kuuselt. Täiskasvanud emaskalkuni kuni 11kg, isaskalkunid 20-22 kg. Kõrge tundlikkusega stressorite nt ümberpaigutamise suhtes. Hea haudeinstinkt. Vutt: Kõige väiksem kanaline.
munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3...4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid
Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg. Munatoodang 50-100 muna ühel munemisperioodil VUTID Vuti aastane munatoodang 310 tk Vuti aastane munatoodang 4181 g Munade keskmine mass 13,5 g Keha mass täiskasvanud vutil (45 230 g päevane) emaslind isaslind 210 g Söödakulu 0,38 kg/ 10 muna kohta HANED
Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3..
Erinevate linnuliikide kasvatamine Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi kalkunite sugukonda. Kodukalkuni tõud põlvnevad Põhja- Ameerika ulukkalkunist. Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. 8
Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud. Teist munemisperioodi (aastat) munevate kalkunite munatoodang võib olla 20...30% väiksem kui esimesel munemisperioodil, kuid sundsulgimise rakendamisel on toodang kõrge (kuni 100% 1. a). Kalkunitel ilmneb tunduv sugupooltevaheline dimorfism nii kasvukiiruses, kehamassis kui ka realiseerimisküpsuses. Emasnoorkalkunid saavad tapaküpseks 3..
1 kg munamassi 56 KALAKASVATUSE ERIALA toodab eesti vutt keskmiselt 2,8 kg segajõusöödaga, 1 kg massi-iivet (kuni 35 päeva vanuseni) 2,7 kg segajõusöödaga. 6. Kalkunikasvatus. Kalkun on suurim põllumajanduslind. Raskete tõugude täiskasvanud isaslindude eluskaal ulatub 18...20 kg-ni, emaslindudel 10...12 kg-ni. Noorkalkunid kasvavad üsna kiiresti: 5-kuised isaskalkunid kaaluvad 7...9, emaskalkunid 5...6 kg. Kalkuniliha on omapärase maitse ja kõrgete dieetiliste omadustega: see sisaldab palju inimese poolt kergesti omastatavat proteiini. 50...60% kalkunilihast moodustab nn. valge liha, mille dieetilised omadused on eriti head: selles leidub keskmiselt 23...24% kergesti omastatavat proteiini. Kalkunite munatoodang võib ulatuda 50...100 munani ühel munemisperioodil. Emaskalkuni kohta on seega võimalik üles kasvatada 35...70 kalkunibroilerit.
annaabi.ee 
