Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat: 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. See, kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb kõige rohkem temast endast ning tulemus võib olla inimesejaoks kas positiivne või negatiivne. Positiivne tulemus on vaimne ja füüsiline heaolu ning rahulolu tegevusest. Negatiivne tulemus on halb tervis, madal rahulolu tööde- tegemistega
Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat: 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel
tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib siis, kui valitakse olukorraga toimetulekuks vale strateegia. Kasutatud on kolme strateegiat: 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei ,,hea" ega ,,halb", vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel
Probleemile suunatud stressikäitumise meetod seisneb probleemi mõjutamises. Probleemile orienteeritud stressikäitumise näiteks võib tuua oskuse probleemid ära lahendada, määratleda piirid, öelda ,,ei"; sotsiaalsed oskused, planeerimisoskus ning oskus ajaga ümber käia. (Jürisoo 2004: 174) 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine; 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Justin Cunningham (2006: 33) soovitab tööstressi vähendamiseks füüsilist liikumist, sest liikumine aitab tugevdada immuunsussüsteemi ja vastupidavust töökeskkonna survele. Kasulik on viibida peale tööd kohtades, mis tekitavad rahustavaid tundeid ning kus inimene