kasvanud võitluseks demokraatia eest. On igati põhjust väita, et I maailmasõda vabastas rahvad. Seda kinnitavad omakorda põhjalikud sotsiaalsed muutused eriti tähtis oli, et traditsioonilise aristokraatia arvel kasvas keskklassi mõju, tekkis võimalus läbi viia agraarreforme ja parandada talupoegade olukorda, tugevnes töölisklassi ja ametiühinguliikumise poliitiline roll ning peale kõige muu emantsipeerusid ja said valimisõiguse naised I DIKTATUURIDE KUJUNEMISE PÕHJUSED 1. Esimese maailmasõja mõju sõdivate riikide ühiskonnale ja majandusele inimkaotused ja nende mõju massilised tapatalgud, Suur sõda kui õuduste kehastaja Tööstuse reorganiseerimine sõja tarbeks napib igapäevaseid tarbekaupu, riikide ressursid ammendusid, majandus laostus Sõjalaenud ja maksukoormuse kasv
Huvitav oli see, et antiiksüzeedes paljud stseenid kattusid sellega, mida mängisid mistroonid väljakustseenides. Paljud tegelasid tüpoloogiliselt kordusid. Commedia erudite sobiv, kuna said siseneda endana, maski vahetamata, sobiv skeem. Eruditas ka selliseid tegelasi, keda ei tundnud, nt noored armujad, neid väljakunäitlejad ei mänginud. See hakkab mängima keskset rolli. 8-10 inimest hakkasid moodustama täismõõdulist truppi, mis ei pidanud enam olema ripatsiks pidustuste juures. Emantsipeerusid karnevalist, muutusid pidevaks ja töötasid aastaringselt. See oli professionaalsuse tunnuseks. Toimus ka maskide stabiliseerumine. Valiti välja kõige õnnestunumad maskid ja jooned, need fikseeriti. Tegelaskond kujunes välja nagu hiljem dell'artel. 22. Commedia dell'arte tekkimine ja põhilised maskid Itaallased olid need, kes leiutasid portaaliga lava. Portaal lava jaoks nagu raam pildi jaoks täidav raami ülesannet
kasulik. Vahel saavutasid linnad omavalitsuse õiguse väevõimuga. Linnakogukond ehk kommuun on vabatahtlik ühendus, millega inimesed liituvad. Coniuratio linnadeliit. Maahärra säilitas võimu linna üle andes linnale rae jms aga modifitseerides mõnest teisest linnast saadud õigust nii, et linn oleks siiski tema võimu all. Paljud suured linna polnud kuningavalitsuslikud, neid valitses kuninga ametnik. Itaalia linnad emantsipeerusid kõige varem, seejuures toimus see mitte kohaliku maahärra vaid keisri enese suhtes. Kontroll kuulus kohalikule aadlikule, kes elas linnas. Peale Bütsantsi kokkukukkumist polnud Itaalias võimu, kes ühendaks maa. Lõplikult iseseisvusid Itaalia linnad 12. sajandil. Suured linnad allutasid enesele väiksemaid linnu. Itaalia linnajuhid potesta - nimetatud ametisse linna nõukogu või maahärra poolt. Nimetati ametisse kindlaks tähtajaks, palgaline linnavalitseja
Hoolimata emantsipatsioonist Lääne-Euroopas juute umbusaldati. Enamgi veel, põhielanikkonna hulgas oli inimesi, kelle arvates oli juute raske aktsepteerida, sest nood hoidsid kinni oma traditsioonidest, täitsid avalikult oma usukombeid. Paradoksaalsel moel oli see emantsipeerunud Lääne-Euroopa, mitte eraldatud Ida-Euroopa, kust algas holokaust. Juutide osa Euroopa moderniseerumisel Kui juudid Lääne-Euroopas emantsipeerusid, lõid nad laia kontaktide võrgu, mis ulatus riigipiiridest väljapoole. See koostöövõrk võimaldas tehnoloogilistel ja finantsilistel uuendustel kiiresti levida. 29 Juudi kultuurile oli omane järjepidevalt otsida ratsionaalseid lahendusi spetsiifilistele probleemidele. Kuna
annaabi.ee 
