ja võrde mõttearenduse kaudu. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil? Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimee põhjustama kahju teistele? 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist reziimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele. 7. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi ,,asju" millele omistatakse õiglust! 2. Mis on jaotav õiglus? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada
Millal hakkab inimene põhjustama kahju teistele? Kui rakendaksime kahjuprintsiipi oleks paljusid ühiskonna seadusi väga raske kaitsta. (eutanaasia, abort) 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist režiimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid selliste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele. 7. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust! *poliitilised süsteemid *indiviidide vahelised suhted *tegevused(hinnangud) *isikud jne. 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused:
Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. 14. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marxi liberalismikriitika: Liberalism taotleb sellist režiimi, kus oleksid tagatud õigused võrdsusele, vabadusele, julgeolekule ja omandile, seegi poltiililist emantsipatsiooni. Kuid sääraste õiguste omamine mitte ainult ei küüni inimliku emantsipatsioonini, vaid tegelikult liberaalsed õigused isegi takistavad seda. Sest liberaalsed õigused on egoistlikud eraldamise õigused: need on õigused, mis Marxi järgi õhutavad iga indiviidi nägema teistes vaid kitsendusi omaenda vabadusele. 9. LOENG: JUMAL JA ÜLELOOMULIK Traditsiooniline teism Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. Igavene isikuline ainujumal. Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu.
millel seadus põhineb, on see siiski teadlikult kujundatud patiarhaalse ühiskonna tarbeks, kus mehe juhitav perekond moodustab ühiskonna tuuma. Mehe võim perekonna üle on slgeks näiteks rooma õiguse mõjust: § 213: Mees on kohustatud oma naist kaitsma, naine aga mehele kuuletuma. § 371: Laps, olenemata vanusest, on kohustatud oma vanemaid austama ja respekteerima. § 372: Laps on vanemate kasvatada ja kaitsta kuni täisealiseks saamiseni või oma emantsipatsioonini. § 373: Abielu korral kasvatab last isa. § 375: Isa, kes pole rahul oma lapse kasvatusga, peab tema korrale kutsumiseks kasutama järgmisi vahendeid. § 376: Juhul, kui laps on alla 16-aastane, peab isa lubama lapse vangistada kuni 1 kuuks ja selleks on ringkonnakohtu juhataja kohustatud isa nõudmisel väljastama vangistamiskäsu. § 377: Üle 16-aastaste laste kohta antakse erinevaid reegleid. Sel puhul võib isa ainult taotleda
annaabi.ee 
