meedias kajastatakse?). > lähenemine aitab dekonstrueerida iseenesest mõistetavaid väärtusi ja arusaamu, eesmärgiga ,,paljastada" nende aluseks olevaid ideoloogiaid. + erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline. klassikaline marksism on liigselt deterministlik ja reduktsionistlik (materialism), inimtegevusele ja initsiatiivile on selles jäetud liiga vähe ruumi.
Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla s Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist). 10) Walter Benjamin ei olnud nii pessimistlik ning leidis, et massimee hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura ning soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. 11) Jürgen Habermasi ees arendada ühiskonnateooriat, millel on praktiline otstarve: inimeste emantsipeerumine domineerimisest. Peamise te
konstruktsioonid, kus oli ühine idee inimväärikusest, ühiskondlikust demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtsusest võitluses viletsuse vastu. Klaus Mollenhauer(1928-1998) ühiskonnakriitiline sotsiaaluurimus ja mõtteviis. Herman Giesecke (1932) rõhutab modernse sotsiaalpedagoogika ühiskonakriitilist ja emantsipatoorset olemust ning muutuste vältimatust sotsiaalpedagoogilises mõtteviisis. 1960. aastatel pöördepunkt Saksa traditsioonis realistlik ja emantsipatoorne. Jane Addams (1860-1935) sotsiaalreformistlik programm, mis sai mõjutusi John Dewey progressiivsest kasvatusideedest ja inglise settlement- liikumise ideedest. Bengt Madsen defensiivne ja reaktiivne strateegia muutus ofensiivseks ja preventiivseks. Sotsiaalpedagoogika eesmärgid erinevatel kümnenditel 1950. sõnakuulelik 1960. kohanev 1970. passiivselt normaliseeruv 1980. inimese normaliseerumine tema aktiviseerimise kaudu
tugev kui tüdrukuteraamatu puhul oluline on seikluslikkus ja dünaamika, kambasuhted Poisteraamatud klassikaline – • J. Rannap: Salu Juhani ja Agu Sihvka lood; • E. Raua poistelood; • I. Soopan: Kõik poisid ei saa suureks; • S. Henno: Mina olin siin (2005); • T.Lehtinen: Tiivad varvaste vahel (2005); • B. Lebert: Crazy (1999); • K. Altmart: Makaagid ja majad; • M. Karu: Nullpunkt (2010), • B. Rohelend: Mina, Mortimer (2007) vs. - emantsipatoorne poisteraamatu tüüp • J.Vaiksoo poistejutud; • K.Reimus: Eilset pole olemas (2002); • M.Ernits: Hei, Dima (2009) • J.D. Salinger: Kuristik rukkis Marianne Harju “Talvehullus” • Sisu tutvustus • Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning
Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega
annaabi.ee 
