Seda laadi ränga lubaduse motiiv kordub paljude rahvaste pärimuses, kusjuures sageli oletab lubaja, et esimeseks vastutulijaks on koer. 20. kabala 9.13. saj. alguse saanud Vana Testamendi tekstide sümbolistlikul tõlgendamisel põhinev müstiline juudi õpetus (hrbr. k. qabbalah ,,pärimus"). Toetus paljus varasematele uusplatoonikute, uuspütaagorlaste ja gnostikute seisukohtadele maailma olemusest, käsitas lõplikku ja materiaalset maailma absoluudist ,,emanatsiooni" teel tekkinud sfääride süsteemina. Erilist tähelepanu osutati arvukombinatsioonide tuletamisele pühadest tekstidest ja meetodile varjatud tõdedeni jõudmiseks. Kabala põhiteos on 13. saj. kirja pandud Sefer Sohar. Euroopas on kabalast innustust saanud mitmed okultsed liikumised, nagu roosiristlaste ordu ja vabamüürlus. 21. kadunud poeg Selles Jeesuse tähendamissõnas küsis keegi noormees isalt kätte osa oma varandusest, rändas ,,kaugele maale, ja ..
edendaksid dispuute, kaunistaksid kõnesid, ja neid rakendataks õpetamisametis ja kodanikuelus. Me isegi osutame ja kuulutame avalikult, et see filosoofia, mida meie sisse toome, ei saa nendes asjades olema kuigi kasulik. Ta ei ole käepärast, seda ei haarata möödaminnes, ta ei meelita aru eelarvamustega, ega lasku rahvahulga arusaamiseni, välja arvatud oma kasulikkuse ja tulemuste läbi. Olgu niisiis (kummagi poole õnneks ja heaoluks) kaks õpetuste emanatsiooni, ja kaks jaotust; sarnasel moel kaks vaatlejate või filosofeerijate hõimu ning just nagu sugulaskonda ja mitte kunagi omavahel vaenulikku või võõrast, vaid liidus olevat ja vastastikuse abiga seotut; lõpuks, olgu üks teaduste kultiveerimise meetod, teine leiutamise meetod. Ja nendele, kellele esimene on meelepärasem, kas kiirustamise või kodanikuelu pärast või selle pärast, et seda teist nad mõtte nõrkuse tõttu ei suuda
Uusplatonism on antiikse filosoofia lõpp. VARAKRISTLIK SUHTUMINE FILOSOOFIAASE, VÕRDLUS UUSPLATONISMIGA Kristlusel ja uusplatonismil on 2 ühisjoont: neoplatonism on tugevalt monoteistlik (hen), uusplatonism on tugevalt individualistlik (rõhutas askeesi ja ekstaasi). Erinevusi on rohkem: 1)uusplatonism tunneb vaid jumaliku hääle kutse silmapilke, kristlus rõhutas elupikkust protsessi (jüngerlus); 2)Plotinos nägi looduses jumaluse viimset ja madalaimat emanatsiooni (väljavool, kiirgus), kristluse järgi oli kogu loodu hea; 3)kristlane võib saada Jumala lapseks pattude andestuse läbi (kristliku filosoofia tipp). Inkarnatsiooni mõte - sõna saab lihaks. Kreeka mõtlejad püüavad jõuda kõige algusesse ( ). Kristlust huvitab ajas ja ruumis toimuv inimese ja Jumala vaheline, rõhk olevikul ja tulevikul. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Jumal polnud probleemiks. Tõeliselt filosoofiline probleem.
koht Kolmainuga suhestumiseks kui seda on absoluutse vastandi oma. Emotsionaalse opositsiooni korral, see on konfliktsituatsioonis, pole võimalik teesi ning antiteesi vaadelda üheaegsetena koos. See saab võimalikuks alles rahunenuma hinnanguga mis annab heale suhtelise väärtuse ning kurjale suhtelise mitte-väärtuse. (JUNG 1977: 174-175) Jungi nägemuses on siis võimalik näha ,,ühist elu", mis seob omavahel Isa ning tema ,,heledat" ja ,,tumedat" emanatsiooni. Jõudes üheni oma lemmikkäsitlustest, nimelt nelisuseni, näeb Jung, et kolmese struktuuri lepitamatu vastasseis leiab ühtsuse neljandat elementi lisades: ISA POEG KURAT VAIM Vaim kujutaks endast siin teatud mõttes heegellikku vastandite ühendatust. (JUNG 1977: 175)
annaabi.ee 
