Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid, relvadest peamine oda ja mõõk Kitoon kreeklaste riietus napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sagely vööga kinnitõmmatud riietus Koloonia kreeklaste rajatud emalinnast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula Oraakel ennustuskoht, enamasti pühamu, kus jumaluselt paluti vastest mingile küsimusele Polis Kreeka linnriik, oli küllalt väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Strateeg Kreeka väejuht. Ateenas valiti alates a-st 501 e.m.a maaväe ja laevastiku juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik
Läänerannikul olid foiniikia kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt.) Lõuna-Itaaliasse (Taras, Kronot, Sybaris, Region). Suur-Kreeka ehk Megahellias. Alates 8. saj koloniseeriti ka itta ja põhja. Egeuse mere põhjarannik muutus Kreeka alaks ja 7. saj ka Musta mere väinad, kuhu rajati ka Bytzatsium. Musta mere ääred olid Milentose kolooniad, nt Olia, Sinope, Pantikapaion. Sõltumatuks saamine emalinnast. Taheti seda saavutada ja mitmed sinna maale jõudsid ka. Kuigi kolooniad võisid olla emalinnast sõltumatud, ei tähendad see, et sidemed oleks katkestatud. Kreeka kolooniad on saadud vallutades. Kui olid kaubanduslikud kolooniad (nt metalli leiukohtadele oli vaja ligi pääseda), siis oli vaja kohalikega häid suhteid säilitada. Agaarkoloonias oli massiline väljaränne ja toimus vägivallaga maa jagamine. 8Saj teine poolel oli massiline väljaränne ja jätkus ka 7/6 saj.
Dion. Peagi puhkenud konflikti tõttu läks Dion pagendusse Ateenasse, kus veetis aega Platoni Akadeemias. 357 tungis Dion väega Sitsiiliasse ja haaras Sürakuusas võimu. Dionysios läks pagendusse. Kuid Dion kaotas kiiresti populaarsuse ja mõrvati (354). 346 tõusis sisesegaduste järel taas võimule Dionysios. Timoleon ja Sitsiilia ajutine õitseng 344 337 344 palusid sürakuusalased türanni vastu abi oma emalinnast Korintosest, kust saadeti väikese laevastiku ja palgaväe eesotsas eakas riigimees Timoleon. Too hõivas Sürakuusa, ajas Dionysiose lõplikult pagendusse ja kukutas türannid muudeski Sitsiilia linnades. 341 saavutas Timoleon hiilgava võidu kartaagolaste üle ja sõlmis nendega rahu, mille kohaselt Kartaago kätte jäi ainult saare lääneosa. Sürakuusas kehtestas ta mõõdukalt demokraatliku riigikorra, seistes ise riigi eesotsas Zeusi ülempreestrina. 337 loobus
Muud linnad oli järkjärgult Sürakuusa valitsejatest lahku löönud. Kuid see ei toonud neis üldjuhul kaasa vabariiku korralduse taastamist. Saar kubises türannide või nende vastaste poolt palgatud sõdureist, kes senisest teenistusest ilma jäänult otsisid uut või lihtsalt omavolitsesid. Mitmes linnas haarasid palgasõdurite pealikud türannivõimu. Selles meeleheitlikus olukorras palusid sürakuusalased Dionysiose vastu abi oma emalinnast Korintosest. Ägedate arutelude järel otsustasid Korintlased saata Sitsiiliasse kogenud, kuid avalikust elust kõrvale tõmbunud riigimehe Timoleoni. Timoleon oli aastate eest osalenud oma venna tapmises, kui too püüdis Korintoses türanniat kehtestada, ja tekitas seetõttu ühteaegu vennatapja ning türanniast vabastajana vastakaid tundeid. Kui ta umbes 1000 sõjamehega kümnel laeval 344. a. Sitsiilia poole teele asus, näisid tema võimalused kesised