lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu, et ei leviks väärõppust. metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus ristiusku puudutavates küsimustes. Esialgsed peapiiskopkonad: Jeruusalem, Aleksandria, Antiookia, Rooma, hiljem Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid üleriigilistele kirikukogudele- sinoditele. Kirik sai peagi sai Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks oranisatsiooniks. Kasvas ristiusu populaarsus riigis. Piiskopid muutusid peamisteks kohtu-
keisritest sõltumatult. Üks germaani väepealik kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, ning hakkas ema asemikuna Itaalia üle valitsema. Itaalia Germaani rahvaste kuningatele. Sõjaväe barbariseerumine Lihtsõdurite ja ohvitseride seas moodustasid enamuse vähetsiviliseeritud äärealade või rajataguste barbarite esindajad. Metropoliit Kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Jeruusalemm Juudamaa pealinn Sinod Üleriigilised kirikukogud, kuhu kogunesid kõige tähtsamate asjade otsustamiseks piiskopid ja peapiiskopid. Apologeet Mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. Vana Testament Kristliku Piibli esimene osa, mis kirjutati enne Jeesuse sündimist. Evangeelium Jeesuse elu ja õpetust käsitlev kirjutis. Uus Testament Kristliku Piibli teine osa.
Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantinoopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu
Linnad on seotud just keskuste väljakujunemisega. Linnade kujunemine Eestis Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid kuni 1150 – „emalinnade“ periood – linnad kasvasid välja varalinnalistest asulatest. On valdavalt tekkinud varalinnalistest asulatest, linnaplaanis puudub kindel korrapära. Kajastub vaid kunagine ebakorrapärane teedevõrk, mis loomulikul teel kujunenud. (Nt Soest) 1150-1250 – rajatud ehk „vanemat tüüpi“ (osaline planeering). (Nt Lübeck) 1250-1300 – rajatud ehk „uuemat tüüpi“ (st täisplaneering). Plaanipäraste linnade rajamine.
nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantin oopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu
annaabi.ee 
