habeme ära. Esialgu ei tundnud ta oma naist äragi, sest ta nägi palju kenam välja. Inger hakkas õmblemisega tegelema ja Iisak saeveskit poegade abiga ehitama. Ingeri tehtud riided meeldisid ka teistele ning ta hakkas tellimustöid saama. Telegraafiliiniga tegelevad töölised tahtsid Iisaku tallu ööbima jääda. Nad korraldasid ka peo, peale mida Inger ära kadus. Kui Iisak teda otsima läks, avastas ta ka veel seda, et lisaks ta naisele on kadunud ka emalammas. Ingeri leidis ta metsast, kus ta ühe töölisega oli. Iisaku poega Eleseusi kutsuti tööle kirjutajana. Eleseus läks linna tööle. Tal oli linnas tegutsemiseks raha vaja. Mõnda aega sai ta seda oma isalt. Inger tahtis tallu teenijat saada, kuid Iisakule see mõte ei meeldinud. Inger käitus oma mehega üha ülbemalt. Ta proovis salaja Eleseusi jaoks raha võtta. See plaan tal läbi ei läinud, sest ta jäi Iisakule vahele. Sellest tuli suur riid. Peale seda
nähes oli Eleseus hirmul, kuna ta oli kunagi ta värvipliiatsi endale saanud. Inesener märkas seinteil joonistusi ja kuuldes, et lastel polnud paberit andis ta neile paberit ja lisaks ka teritamata värvipliiatsi. Telegraafitöölised tahtsid Ingeriga tantsida, ja ilmselt Inger nautis teda. 30 meest ihaldasid justnimelt teda. Saabus öö, pidu sai läbi. Ingerit ei olnud kuskil. Iisak pani Leopoldiine magama, Ingerit ikka ei olnud. Ta läks teda otsima, märkas et üks emalammas on jälle kadunud.. Lõpuks leidis ka Ingeri teise mehega, nad istusid kanarbikul. Mees läks teistele järgi, Inger hakkas ennast välja vabandama, justkui ta ise oleks ka lammast otsinud. Iisak oli pettunud, ent ei näidanud oma valu välja. Aeg parandab nii mõndagi, sülje ja tolmukübemetega, une ja söögiga kasvatab see kõik haavad kinni. Kõik oli muutunud. Inger ei valvanud enam, kuna mees tuleb jms.. Sõrmuse eest oli ta tänulik
pojad. Ingeri unistuseks oli, et lastest saaksid peened inimesed. Inger tahtis saada triikrauda ja teenijatüdrukut. XIII Iisak lasi naisele kuldsõrmuse teha. Iisak sai saeveski ja põllutööd valmis enam-vähem üheaegselt. Telegraafitöölised palusid Iisaku juures öömaja. Laupäeval pidasid töölised pidu ning Inger sai nendega tantsida. Läks aina pimedamaks ja vaiksemaks, kuid Inger ei tulnud ega tulnud tuppa. Iisak läks naist laudast otsima ning avastas, et üks emalammas on kadunud. Ta asus nüüd mõlemat otsima. Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis talle esialgu raha, aga hiljem enam mitte
· Eleseus leiab inseneri värvilise pliiatsi ning vennad kritseldavad kahevärvilise pliiatsiga lauajuppidele märke. Iisak õpetab lastele aabitsat, sest kool on miilide kaugusel. Iisak õpetab lastele aabitsat, sest kool asub miilide kaugusel. Eleseus on peenema ja tundelisema hingega kui Siivert. · Inger kirjutab vanglast, et õpib seal palju uut ning tal sündis tütar Leopoldiine (16. November). · Oliine nõuab Iisakult kohvi, Iisak avastab, et laudast on puudu 1 emalammas. Mees läheb esimest korda Oliinelt pahasena looma kadumise pärast aru küsima, kuid naine mängib nii hästi välja, et Iisak jällegi loobub, kahetseb vaid, et Oliinega juba esimesel päeval ei tõrelenud. · Tänu Geissleri palvekirjale tuleb Inger koju tagasi, vangis oli ta olnud 6 aastat. Naisele tehti iluoperatsioon, mis tegi ta näo normaalseks. Geissler ostab tüki vasemäest ning maksab Iisakule 200 taalrit. · Inger oskab lugeda, kirjutada, kududa, õmmelda ja tikkida
pojad. Ingeri unistuseks oli, et lastest saaksid peened inimesed. Inger tahtis saada triikrauda ja teenijatüdrukut. XIII Iisak lasi naisele kuldsõrmuse teha. Iisak sai saeveski ja põllutööd valmis enam-vähem üheaegselt. Telegraafitöölised palusid Iisaku juures öömaja. Laupäeval pidasid töölised pidu ning Inger sai nendega tantsida. Läks aina pimedamaks ja vaiksemaks, kuid Inger ei tulnud ega tulnud tuppa. Iisak läks naist laudast otsima ning avastas, et üks emalammas on kadunud. Ta asus nüüd mõlemat otsima. Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis talle esialgu raha, aga hiljem enam mitte
Ka siin saab välja tuua fakti, et kuna inimesel on üks ema, ei peeta vajalikuks seda mitmuses kasutada. Mõnel 15 juhul püüti kõiki emasid üldistada, rääkida suuremast hulgast inimestest ja seepärast mitmust kasutatigi. 2.4.2.1950. aastate ilukirjanduse vasted 1950. aastate ilukirjanduse alamkorpus andis 49 vastet, sh liitsõnad emalammas, emahunt, emakeel, emahundi-raip. Liitsõnad on olulised, sest neist ilmneb emaslooma tähendus, mida muudes tekstikorpustes pole esinenud. Ka üksiksõna ema tähendab ühes lauses emaslooma, aga mitte lapsevanemat. Selles alamkorpuses esineski ainult ainsust, mitmust polnud üheski käändes. Kõige rohkem kasutati jällegi nimetavat käändevormi – 27 korral. Seda tehti sarnaselt 1890. aastate ilukirjanduskorpusega – kasutati otsekõne ja ütte puhul, näiteks „Aga kus on siis ema
annaabi.ee 
