vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24
järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, ks kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim munk Martin Luther. Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. Hilary Karu 21 D 11 EESTI AJALUGU Reformatsioon 1517 reformatsiooni algus Martin Luther 1523.aastal esimese luterliku kiriku jutlustajad Melchior Hoffmann Tartus ja Herman Marsow Tallinnas 1524.aasta september pildirüüsted Tallinnas 1525.aasta jaanuaris pildirüüsted Tartus M
vastasseis. Tekkisid kartuuslaste kloostrid, mis ühendasid eremiidi- ja kloostrielu, neile oli omane väga kasin eluviis. Kõige rohkem väljendas askeesitaotlusi tsistertslaste ordu, mis sai alguse 1098. a Citeaux kloostri rajamisega. See oli samuti benediktiini klooster, aga nad tõlgendasid reegleid teisti. Ordu rajas kloostrite hierarhilise võrgustiku kloostrimungad rajavad ühe kloostri, mis saab omakorda teiste kloostrite emakloostriks. Idee poolest tahtsid nad olla eraldatud paigas, reaalsus asusid kloostrid aga u 1-2 km kaugusel linnast. Kunstis nõudsid nad liigsetest kaunistustest loobumist, kloostrid olid aga suured, neid oli väga palju munkasid ja neid leidus arvukalt. 12. saj levisid need üle Euroopa. Tsistertslased jõudsid ka Liivimaale ja rajasid siia Kärkna ja Padise kloostrid. Tuntuim tsistertslane oli Clairvaux' Bernard, kes tegutses 12. saj. Kõik ordud seadsid eesmärgiks
ehk kanoonikud, kes püüdsid ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, kes kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim augustiinlasest munk oli Martin Luther. Ainsaks augustiinlaste kloostriks Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, mil hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. 16.saj algul jõudis kirik jõuliste uuenduste ajajärku. 1517.a algatas Martin Luther usupuhastuse e reformatsiooni. Liikumise eesmärgiks oli kiriku ilmalike õiguste vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, liigsest luksusest ja toredusest vabanemine, kloostrite kaotamine, emakeelse jumalateenistuse sisseseadmine jne. Lääne-Euroopas, eriti Saksamaal, kaasnesid reformatsiooniga ka
annaabi.ee 
