Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on
*Benediktlased-Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.*Tsisterlased-Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. *Frantsisklased-Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.*Dominiiklased-Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale
subordinatsiooni. Keskseks printsiibiks oli afiliatsioon. Iga tsistertslaste kloostri rajajaks oli mõni teine klooster, mille alluvusse ta jäi, moodustades niiviisi kloostriteahela. Erinevalt benediktlaste iseseisvatest kloostritest valitses tsistertslastel kindel hierarhia ning erinevalt Cluny süsteemist töötas see hierarhia delegeerimise printsiibil (ordu juhid ei pidanud kõike ise tegema, vaid tütarkloostrite ole teostasid järelvalvet emakloostrid). Olid olemas ka kesksed institutsioonid. :iga aasta koos käinud peakapiitel, kus osalesid kõik abtid ja millel oli seadusandlik funktsioon. Ordu oli geograafiliselt laia levikuga ja institutsiooniliselt keerukas. Säilis klausuuriprintsiip- mungad kohustusid jääma ühte kloostrisse, ning vajasid suuri maavaldusi,, nagu teised ordud. 4 Munkluse arengu neljandas staadiumis, mis kattus 13. saj- ga, säilis ja arenes edasi kogu
Liivimaal ei olnud ühtegi benediktlaste kloostrit, sest selleks ajaks oli nende kloostrite loomine juba läbi. Need kaks tsitertslaste kloostrit olid Kärtne ja Padise klooster. Kärtna klooster, mis on olnud olemas juba 1234 ja Padise klooster, mis on rajatud 13. sajandi alguses Riia lähedal, aga poliitiliste vastuolude käigus 14. saj jooksul üle viidud Padisele. Tsitertslaste orud oli üles ehitatyud ema- ja tütarkloostrite süsteemina, kus emakloostrid visiteerisid tütarkloostreid. Pforta klooster-Saksamaal Düringis - emaklooster????. Lisaks kahele mungakloostrile oli Liivimaal vähemalt 4 naiskloostrit Riias, Tallinnas, Tartus ja Lihulas? - enamasti asusid linnades. Tsitertslaste munga- ja nunnakloostrite omavaheline seos on keeruline ja mitmetähenduslik, sest tuli ette ka isehakanuid, kellest ordu tervikuna midagi teada ei tahtnud. Omaaegses ühiskonnas oli nende nunnakloostrite funktsioon seotud rohkem aadlidaamide sotsiaal-hoolekandega
annaabi.ee 
