Suviti korraldati ülemaailmseid väliseestlaste kokkutulekuid. Nii nad oma keelt hoidsidki. Mis sellest, et kui nad aastaid hiljem Eestit külastasid, ei saanud ,,päriseestlased" neist alati hästi aru, sest kodumaal oli keel arenenud paljusid sõnu ja vorme enam keeles ei kasutatud. Samuti oli väliseestlaste eesti keel tihti pikitud inglise keele väljenditega, aga sellegipoolest ei olnud nad mitmekümne aastaga kaotanud emakeeleoskust. Keele arendamiseks ja elus hoidmiseks ei piisa sellest, kui üks vanematest on eestlane. Sa pead ise pingutama, kusjuures pidevalt, iga päev. Siin meenutan Poola suursaadiku, kes külastas mõni aasta tagasi meie kooli, vastust küsimusele, kuidas erinevaid keeli, mida ta oskab, elus hoiab. Ta vastas: ,, Ma pühendan igale keelele, mida valdan, iga päev vähemalt viis minutit. Ma loen nendes keeltes lehti, vaatan telerit, suhtlen." Miks üldse on vaja, et me oskaks eesti keelt
Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas ka Chr. K. L. Klee, kes pidas hariduse vältimatuks eeltingimuseks põhjalikku emakeeleoskust. !819. aastal astus Kr. J. Peterson Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti ka kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Nende seas on näiteks K. G. Sonntag, C. L. Grave ja J. H. Rosenplänter. Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli.
See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli.
noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli.
annaabi.ee 
