-on orgaaniline aine -tärklis tekib glükoosist e on saadud fotosünteesi käigus klorofüll -on pigment mis annab taimele rohelise värvi rakuhingamine - glükoosi lagunemisel hapniku abiga saadakse energiat -hapniku abil energia saamine suguline paljunemine -taimede puhul on organiks õis mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke. tolmlemine -õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmeile. viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga. seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest -samad on neil seemnekest, idu ja toitekude -ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel -eluvormilt puud,harva põõsad käbi - 1
Lehelaba serv harva terve terve Õie osade arv 4-5 või rohkem 3 või selle kordne arv Õiekate tupp ja kroon lihtne (õis) Eluvorm puud, põõsad, rohttaimed enamasti rohttaimed Õisikuks nim õite kogumikku varrel. 19 Õietolmu kandumist tolmukailt emakasuudmeile nim tolmlemiseks. Isetolmlemine on see, kui emakasuudmele langeb õietolm samast õiest. Võõrtolmlemine on see, kui emakasuudmele satub teise taime õietolm. Putuktolmlemine Tuultolmlemine Õied erksavärvilised õied tagasihoidliku värvusega Õied suured, silmapaistvad või koondunud õied väiksed, ilmetud õisikuteks Õied lõhnavad õied ei lõhna
(kleistogaamsed) õied Apomiksis Sagely puudub õietolm, õied Enamus võililli, võivad olla taandarenenud kuldtulikad, viirpuud, hunditubakad Tolmlemine – õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine – tolmuterade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt 1) Autogaamia e isetolmlemine – õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õielt. Hernes, oder, nisu. Negatiivne nähtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg. geenidest. Sugulusabielu omad surevad välja, alles jäävad need, kes on puhtad. 2) Ksenogaamia e vöörtolmlemine – õietolm pärineb teiselt taimelt. Risttolmlemine. 2
2) Mardikalise võib olla värvitu, tähtis on lõhn. Õietolmu või mahlakat õiekatet söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e
sissepugemine. Lühikese õieputkaga 2) Mardikalise võib olla värvitu, tähtis on lõhn. Õietolmu või mahlakat õiekatet söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e
annaabi.ee 
