TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE. VAHEL ON METSAS SUUR SULA. PUUD HAKKAVAD TILKUMA JA VALGED LUMEMÜTSID KUKUVAD OKSTELT ALLA. KA KARU ÄRKAB ÜLES. TA UURIB JÄRELE, KAS KEVAD POLE ÄKKI ALANUD. KARU PISTAB NINA KOOPAST VÄLJA. TA VAATAB TALVIST METSA. SIIS HEIDAB TA JÄLLE PIKALI JA PÕÕNAB KEVADENI. 4 KUI LAUSE ON ÕIGE, TEE ¨ SISSE +
laagerdama. Näljane karu lammutab sipelgapesi ja kände, mesitarusid. SIGIMINE Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Esimesel innaajal viljastamata jäänud emakarudel võib olla järeljooksuaeg. Tiinus kestab 195225 päeva. Pojad sünnivad enamasti jaanuaris. Vastsündinud on väga pisikesed, abitud, pimedad ja kõrvad kilega kaetud, kaal alla poole kilo. Paari nädala pärast arenevad kõrvad, kuu pärast saavad nägijateks. Noorel emakarul 12, vanemal 23 poega, harva kuni 5. Pojad jäävad pesasse umbes 4 kuuks ning 4 seejärel elavad emaga koos umbes 1,5-3,5 aastat. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt, poegivad esmakordselt 45 aastaselt, järeltulijad sünnivad üle aasta. TÄHELEPANEKUID · Karu vanust võib määrata tema tagakäpa jälje suuruse järgi: 9-18 kuu vanustel
Ta seletas vihjamisi, sest et arvati, et karu hinged võivad kuulda ning karu lahkub ise koopast. Jahimehed kogunesid, meelitasid karu koopast välja ning tapsid ta. Samas kohas võeti karult nahk. Seejärel viidi karu külla, kus teda juba oodati. Pidu viidi läbi kõige suuremas püstkojas. Peo sisuks oli tapetud karu eest andestuse palumine. Pidu kestab 4 või 5 päeva, sõltuvalt sellest, kes tapeti, kas emane või isane karu. Handid usuvad, et isakarul on 5 hinge ja emakarul 4 hinge. Peo ajal esitati erinevaid etteasteid, mis jutustasid kangelaste võitlustest, loomade elust, mis omasid osaliselt satiirilist iseloomu. Jahist lauldi rituaalseid laule, millega kaasnesid tantsud. Pidu kestab päeval ja öösel ning lõpeb karu liha söömise tseremooniaga. Seejuures oli ainult meestel karuliha söömise õigus. Kasutatud kirjandus: 1. http://haldjas.folklore.ee/~anzori/HANT1A.HTM 2. http://www.suri.ee/r/hant/obatin.html 3
Pojad sünnivad enamasti jaanuaris, siis kui ema magab. Poegadega emakarud on kevadel viimased ärkajad. Vastsündinud on väga pisikesed, abitud, pimedad, hambutud ja kõrvad kilega kaetud, kaal alla poole kilo. Paari nädala pärast arenevad kõrvad, kuu pärast saavad nägijateks. Pojad toituvad emapiimast (sarnane lehmapiimaga) kevade või varasuveni. Selleks ajaks kaaluvad nad juba 7-9 kg ning arenenud piisavalt, et emal järel käia ja süüa tahket toitu. Noorel emakarul 12, vanemal 23 poega, harva kuni 5. Vanemate emasloomade pojad on sünnil suuremad. Pojad jäävad pesasse umbes 4 kuuks ning seejärel elavad emaga koos umbes 1,5-3,5 aastat. Selle ajaga õpivad nad toitu otsima, jahtima, end kaitsma. Pojad veedavad 3 esimese talve koos emaga, järgmise emakaru läheduses. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt, poegivad esmakordselt 45 aastaselt,
Pruunkaru on tuntud kui ohtlik ja ettearvamatu kiskja. Tagajalgadele tõusnuna võib ta olla rohkem kui 3 meetri kõrgune ning on piisavalt tugev, et endaga hobust kaasa lohistada. Pruunkarud elavad enamasti metsas, kuigi nad eriti head puu otsa ronijad ei ole. See-eest võivad nad aga lühikese aja vältel väga kiiresti joosta. Seal, kus talved on külmad, magavad karud maa-alustes koobastes talveund. Talvel magab ta ligi 6 kuud ega söö midagi. Jaanuaris sünnivad emakarul koopas kaks kuni neli poega, kes püsivad vähemalt aasta otsa emaga koos. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Tänu aastakümneid kestnud kaitsmisele on karusid Eestis nüüd nii palju, et enam nad looduskaitse all ei ole.
annaabi.ee 
