3. Millised olid etruskide skulptuurid? Etruskide figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui omaaegses kreeka kunstis, mis muidu on etruskide kunsti suurel määral mõjutanud. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjaliks. Etruski kunstis oli samuti ilmekaid pronkskujusid, sest pronksivalus olid nad tõelised meistrid. 4. Milline on Kapitooliumi emahunt? Kapitooliumi emahundi skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja tema kaksikvenda Remust. See on valmistatud pronksist, ning esialgselt arvati, et see pärineb 500 aastatest p.Kr. 5. Kirjelda etruskide templit. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Hooned olid paigutatud kõrgele alusele. 6. Kirjelda Rooma Panteoni.
rikastuma. Pärast 750. aastat e.Kr. asusid ka kreeka kaupmehed sinna metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad fantastilised elukad. Näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Skulptuur Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Skulptuuride ja kujude valmistamiseks kasutasin etruskid eriti põletatud savi ehk terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi
rikastuma. Pärast 750. aastat eKr asusid ka kreeka kaupmehed siia metallide eest luksuskaupu vedama. Väga huvitavad ja põnevad on ka etruskide pronkskujud, tuntuim neist sõjajumala Marsi kuju. Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt kujutavad nad lõvisid ning ka erinevaid fantastilisi elukaid, näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Etruskid valmistasid ka ilusaid ja väga osavaid väärismetallist ehteid. Skulptuurid Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Eriti kasutasid skulptuuride ja kujude valmistamiseks etruskid põletatud savi e terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased
vermimise algus, mida võib samuti pidada käsitööks. Esimeste vermitud müntide ilmumisajaks loetakse ca 280. aastat e.Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Vanad roomlased valmistasid mööblit peale puidu pronksist ja marmorist ning pajuvitstest punutuna. Puidust valmistatud näidised ei ole meie ajani säilinud, kuid dekoratiivseid marmorist esemeid on säilinud väga palju nagu ka pronksist mööbliesemeid. Nagu teiste kunstiliikide puhul, on ka mööbli valmistamisel suurt mõju
valge reljeefne kujutis sinisele pinnale. Rooma hilise vabariigi perioodi algusesse jääb ka müntide vermimise algus, mida võib samuti pidada käsitööks. Esimeste vermitud müntide ilmumisajaks loetakse ca 280. aastat e.Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus M. Kõiv, A.Mäesalu, K.Piirimäe, M.Tänava (1998). Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn: Koolibri M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst A
Page 11 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma hilise vabariigi perioodi algusesse jääb ka müntide vermimise algus, mida võib samuti pidada käsitööks. Esimeste vermitud müntide ilmumisajaks loetakse ca 280. aastat e.Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/roomaloengud.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst
annaabi.ee 
