umbes 300 miljonit Aafrikas, 140 miljonit Aasias ja 100 miljonit Euroopas. Protestantide arv kasvab Aafrikas ,Aasias, Ladina- Ameerikas ja Okeaanias. Euroopas on see arv stabiilne või vähenev - 2012.aasta uuringus selgitati välja, et 12% euroopa elanikest on protestandid. Eestis on protestante umbes 600 000. Kultuur. Kuigi reformatsioon on usuline liikumine on siiski tugev mõju ka teisel eluvaldkondadel : abielu ja perekond, haridus, humanitaar-ja loodusteadus, poliitiline ja sotsiaalne kord majanduses ja kultuuris. Protestantlikud kirikud on tagasi lükanud idee vallalisest preestriametis ja lubab vaimulikel abielluda. Alates 1950.st on naised sisenenud ministeeriumi ja on saanud juhtivad positsiooni( nt: piiskopid ) protestantlikus kirikus. Kuna taheti, et kõik kiriku liikmed oskaksid Piiblit lugeda, siis hakati suurt rõhku panema haridusele.
12A 28.09.2011 Milleks meile filosoofia? Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises. Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga. Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks. Arstid peavad jõudma oma mõtetes selgusele ja langetama õige otsuse. Pealtnäha paistab see lihtsana, kuid tegelikult see nii ei ole.
Valitsevast aristrokaatiast allpool olid peapreester, sõjaväe komandör ja pealik. Inkade ühiskond koosnes perekondadest, kes koos töötasid. Igal perekonnal oli pealik. Inkade ühiskonnas olid kõrgel positsioonil templi preestrid, ahridektid, haldurid ja sõjaväe kindralid. Neist allpool olid kuntsnikud, muusikud, sõjaväe kaptenid, ja Inkade raamatupidajad, keda kutsuti quipucamayocideks. Põhjakihi moodustasid võlurid, talupojad, karjakasvatajad ja kutsealused. Igal neil eluvaldkondadel oli oma ülemus. Inkade tsivilisatsioonis ei oldnud kirjakunsti, kuid neil oli süsteem, kus kasutati sõlmedega nööritükke, mida kutsuti Quipuks, et pidada arvestust sõdurite toiduvaru ja inimeste arvu üle. Nad olid head kudujad. Kootud mustreid kasutati mõnikord kirjana. Inkadel olid tolle aja parimad arhidektid. Mõned kindlused olid nii täpselt ehitatud, et kivid seintel ei vajanud mörti praeguse päevanigi. Nad ehitasid
Poliitik pidi hästi kõnelema rahvakoosolekul, väejuht pidi suutma oma kõnedega innustada sõdureid, kodanik pidi suutma kõnelda kohtus, aga ka pidulikel üritustel, seltskondlikel koosviibimisel. Healt kõnemehelt nõuti erakodset mõistust, seaduste ja inimeste tundmist ning sõnaseadmisoskust oma kodumaa huvides. Seetõttu pidasid kreeklased kõnekunsti üheks töhtsamaks kunstiliigiks , nimetades seda kunstide kuningannaks. (Aava 2003: 9) Kuna kõikidel peamistel eluvaldkondadel olio ma eestkostja, siis olid ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, ag aka võrgutamisjunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka jumalate käskjalg Hermes, kes oskas igast olukorrast välja tulla. Paljude muude tähtsate ülesannete kõrval oli ta kõnekunsti ja mõtlemise jumal ning seetõttu ka koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Vana-Kreeka esimesed tasulised vaidlus- ja kõnekunsti õpetajad olid 5.-4. Sajandil eKr
parlament seati peale suvepuhkust vaikivasse olekusse, kuna julgesid arvustada valitsuse tegevust (neil ei lubatud enam kokku tulla) hakati piirama sõnavadust, mingi hetk suleti opositsiooni ajalehed ning Postimees allutati riigi kontrollile järjest seati erinevatel eluvaldkondadel sisse tsensuur, mida teostas Riiklik Propaganda Talitus, samuti teostati propaganda kampaaniaid 1935. aasta märtsis keelustati kõige erakondade tegevus, valitsuse toetajaskonda kuuluvad inimestest moodustati ühinug – Isamaaliit ja kutsekojad Isamaaliit kujunes ainuparteiks
annaabi.ee 
