ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa naiste märke (sama oli ju ka Vargamäe Indrekuga ning miks ka mitte Katku Villuga) Meeste suutmatus naisi mõista on ju igati eluline. Oleme ju ikka nagu kahest eri puust, mis puudutab tundeküsimusi ning eluvaateid. Teiselt poolt on Erika natukene võitluses ühiskonna vastu, kuna keegi ei ole tal varem aidanud areneda. Teda ei ole väga koolitatud ja teda on peetud lihtsaks tüdrukuks. Seega on selles loos selline kokkupõrkemoment. Ta ei tea veel, et => Romaani lõpus saab Erika surma. Kui Osakar seetõttu tüdruku vanaisa juurde läheb saab ta temalt kirja. Seal on kirjas, et vanaisa oli neile õnnistuse andnud. Huvitavaid mõtteid: Milleks kasvatati vanasti küüned pikaks
Teoses oli kolm tegevusliini, üks oli Dorian ja Basil sõprus, teine Dorian ja Henry sõprus ja kolmas oli Doriani ja tema portree. Raamatut oli raske lugeda kuna lauseehitus oli keeruline. Lord Henry öeldud filosoofilised mõtisklused olid lauseehituselt väga keerukad ja arusaamatud. Oli ka palju värvikaid kujundeid. „Dorian Gray“ oli hea raamat, kuna näitas inimene arenemist, kujunemist, tema hirme ja eluvaateid. Samas oli see väga keeruline teos, kuna Henry aforismid ja filosofeerimine jäi arusaamatuks.
mängu katkestamise ja reeglite kehtestamisega enesevalitsust -Õpeta poega naisi austama ja pea lugu ka endast Emad ja pojad 1. Poja sünd toob sinus pinnale sinu tunded meeste suhtes. 2. Kui sul on meestega vähe kogemusi, palu meestel rääkida, mida mees olemine tähendab. Ära karda poisikese keha 3. Väiksena õpivad poisid armastamist emalt. Ole südmalik ja lahke 4. Õpeta poisse tüdrukutega läbi saama, räägi nendest. 5. Kiida poja eluvaateid ja vestlusoskust, et ta võiks enda üle uhke olla 6. Poja vanemaks saades kohanda oma kasvatusmeetodeid vastavalt sellele. Teismeliseikka saabudes tõmbu veidi tagasi, kuid ära kaota sidet. 7. Nooruk õpib tegude tagajärjest. 8. Õhutu süüa tegema juba noores eas ning tulemustest rõõmu tundma. 9. Jälgi hoolikalt, et ei oleks suuri tülisid,eriti üksikemana. Rahune ja püüa tüliküsimuse juurde tagasi tulla siis, kui suudad loogiliselt mõelda. 10
Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kui tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi.
Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega. Ta uskus, et laps peab õppima oma huvist. Ta väitis, et talurahva kultuur on kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kui tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi
See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta väitis, et talurahva kultuur oli kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kus tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi. Hiljem
Võtab inimese anonüümsuse ja üksinduse. ,,Kontvõõras" luuletus, öeldakse selle kohta, kes tuleb kutsumata. Mure on selline, mis kui vallutab inimese. Suruma paratamatuse ja inimese ajalikkuse teema toovad sisse sellise filosoofilisemat laadi luuletused. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" on hoopis teise tonaalsusega luulekogu. Elujaatav, kuid elujaatav optimistlik selles mõttes, et Under poetiseerib kogu inimest ümbritseva looduse. A. Schweitzer eluvaateid tunneb, edukas arst Saksamaal, kes jättis ilusa elu, patsiendid ja varanduse, läks Aafrikasse ja läks sinna elama ja vaeseid ravima. Postulaat aukartus elu ees. Ballaad ,,Õnnevarjutus". Ballaad on jutustava sisuga luuletus. Aine võetakse tihti rahvaluulest, piiblist. ,,Taevaminek", ,,Merilehmad", ,,Porkuni preili, ,,Nahakaupleja Pontus" fantaasiarikas. Üheks teemaks on saatuslik armastus. See inimlik tunne põrkab väga sageli kokku inimeste madalamate tundmustega.