kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega". Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel);
Hingamisteed tuleb avada – keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta “rullimisega”. Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel);
-Suurenenud vatsakeste fibrilatsiooni risk (vatsakeste fibrilatsioon ei reageeri defibrilleerimisele). -Seisundi eristamine surmast võib olla raske. (Elonen:2008) Esmaabi raskekujulise hüpotermia korral 1. Kohtle (tõsta, abista) kanatanut väga ettevaatlikult, ära liiguta teda järsult ja asjatult. 2. Mässi kannatanu sooja teki sisse või isoleerivasse kilesse. 3. Ära hakka kannatanut soojendama. 4. Vii kannatanu kiiresti haiglasse. (NB! Elutunnuste puudumisel alusta kannatanu elustamist). (Kutsar:1998) Stabiilne küliliasend. Pidev monitooring (võimalusel EKG). Intravenoosne juurdepääs juhul, kui edasist jahtumist kindlasti enam ei toimu ning kui kanüüli saab paigaldada kiiresti (3-5 minutit). Kui venitee rajamine ei õnnestu, kasutada luunõela. Reanimatsioonivalmidus! (Adlas:2014) Alajahtunud patsiendi reanimatsiooni eripärad
bioloogia, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid; y saab ülevaate bioloogiaga seonduvatest elukutsetest ning oskab hinnata bioloogiateadmisi ja oskusi karjääriplaneerimisel; y omandab loodusteaduslik-tehnoloogiaalase kirjaoskuse ning arendab loovust ja süsteemset mõtlemist. 2. III KOOLIASTE (7.-9. klass) 2.1. Õppesisu 7. klass Elusolendite jaotumine loomadeks, taimedeks, seenteks ja bakteriteks, nende rühmade üldise- loomustus. Elutunnuste avaldumine erinevatel organismirühmadel. Elu organiseerituse tase- med. Liikide isendite omavaheline seotus populatsioonides ja ökosüsteemides. Organismide talitluslikud osad: elundkonnad, elundid, koed ja rakud. Raku peamiste osade ehitus ja talitlus loomaraku näitel. Kalade välisehituse seos veelise eluviisiga. Liikumisvõimalused vees nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Toiduobjektidest tingitud erinevused kalade välisehituses ja liikumises. Hin-
kindlakstegemise kuldne standardmeetod. Kuid karootise pulsi kindlakstegemine võtab üsna kaua 418 aega ning üle 50% juhtudest viib see valede järeldusteni (kas pulss on olemas või ei). Seetõttu ei soovitata mittemeditsiinilise taustaga esmaabi osutajatele vereringe seiskumise kindlakstegemiseks enam karootise pulsi katsumist. Mittemeditsiinilise taustaga abiosutajate jaoks on taaselustusvõtete alustamise märgiks elutunnuste (nt köhimine või muud reaktsioonid esmasele kunstlikule hingamisele) puudumine. Kui pulssi kontrollida, siis mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul (koos hingamise kontrolliga). Kui kahtled normaalse pulsi olemasolus, tegutse edasi nii nagu pulsi puudumisel. Südamemassaaž Südamemassaaži mõju vereringele avaldub kahe mehhanismi toimel: o otsene südamemassaaž (südame pumpamine), o intratorakaalse rõhu suurendamine (rindkere pumpamine).
annaabi.ee 
