põhimõttest täpselt aru said, pole teada, aga nendele oli katlaga viljapeks suur uuendus, mis sellest rääkida. /---/ Juba eemalt, peaaegu pihlakate juurest hüüab Eesner neile valju tere. Põllumehed võtavad ta tervituse kinniselt vastu. ,,Ma tulin teie elu kindlustama," asub Eesner kohe asja juurde, teeb põlve otsas oma portfelli lahti ning õngitseb sealt paar paberilehte. ,,"Elutuli helgib nagu sinitaeva päikene," ütleb luuletaja. Mina käingi selleks ringi, et teie elutuld alles hoida, mitte lasta tal ära kustuda. Teiega võib juhtuda igasuguseid õnnetusi: võite jääda mõne hammasratta vahele, hobune võib lõhkuma minna ja teile hanguharu külje sisse tungida... Ka üldise töövõimetuse puhuks võime lepingu sõlmida." ,,Sa oled vastsede ametide üle lännu vai?" küsib kombainer mehe voolavat juttu katkestades. ,,"Kõik voolab, kõik muutub," ütles keegi mõttetark." (Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber")
Alustasid tapeetide kujundamisest. Aluseks loodus, aga ei jäljendatud täpselt vaid stiliseeriti. 8. Millest lähtuti uue ornamentika loomisel, millised olid lemmikmotiivid ja- värvid? Loodi omanäoline ornamentika, mis oli fantaasiavili. Hoogne, liikuv joon- juugendile iseloomulik. Kujunesid välja lemmikobjektid. On ka sümboolsed tähendused. Orhidee, liilia, vesiroos- sümboliseerib hukku, surma, tragöödiat. Roos- armastust. Kellukas- iha. Päevalill- põlemist, päiksesära, elutuld. Sageli ka õiepungad, mis sümboliseerivad elu ja kasvu. Sümboleid ühendasid varred või väänlevad objektid. Lemmiklinnud- luik, flamingod, pääsuke ja putukatest oli kiil. Kõik tarbeesemed kujundati stiilist lähtuvalt. Lemmiktegelane oli naine kahte moodi.Naine kui lill, pikkade lainetavate juustega, paljastatud ülakehaga, kes olid hukatuseks mehele. Teemaks oli ka erootika. Kujunevad lemmikvärvid- violetsed toonid, kahvatu kollane, valge, õunaroheline ja paabulinnuvärvid
kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav. Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Christopher Dresser tõi oma raamatus"Modern Ornamentation" (1886) esile juugendliikumise ornamentaalse esteetika alused. · Looduslike vormide kasutamine kujunduses toetus põhimõttele, et kunst pole lihtsalt looduse kopeerimine. · Loodust ei pea jäljendama, vaid taaslooma seda kaotamata midagi selle (looduse) värskusest. · Loodus varustab kujutlusvõimet värske materjaliga.
õitega lilled. Liilia, iiris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord on nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas pole enam ära tuntav. Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame korduvalt Aubrey Beardsley`, Jan Tooropi, Georges de Feure`i, Gustav Klimti ja teiste töödes. Pikkade juuste kultuses väljendus erootikagi
meeldib just mõne Nietzsche teose poeetilisus, vähem sisu. Esimed luuletused 1899st aastat. Katsetab ka novellidega, jääb luule juurde. ,,Elutuli" on esikkogu. Parasjagu lootust andev, rõõmustav aeg, oli Venemaal revolutsioon, loodeti vabadust. See on 79 optimistlik, hoogne luulekogu. 43 luuletust. 6 nendest on Eino Leino tõlked. Tiitelluuletus ,,Elutuli", kus on sümbolit, elutuld, kasutatud elule mõtte andmisena. On kirjutanud ka palju pühendusluuletusi. ,,Elutules" luuletused ,,Üks ennemuistne jutt" Kreutzwaldile ja ,,Käkimäe kägu" Juhan Liivile. ,,Tuulemaa" on palju filosoofilisem, minoorsem. Autor ise ütleb, et laulab muutunud laulu. Osa luuletustest on isegi iroonilised, satiirilised. Võtab kasutusele sümboli. 41 luuletust. Mängib tuule sümboliga. Kohati luuletused väga sünged. Aastaaegadest hilissügis. ,,Sügiselaul", ,,Laul Eestist".
annaabi.ee 
