Nahk on kuiv ja hiljem hakkab liiga palju rasu tootma. 10)Miks võib liiga sagedane safeguardiga pesemine osutuda kahjulikuks? Safeguard hävitab nahalt kõik pisikud, nii head kui halvad ja nahk on haigustele avatud. 11) Kuidas nahk kaitseb organismi liigse UV-kiirguse eest; kahjulike einete sissetuleku eest? Melaniin nahas sünteesib ultraviolettkiirgust mis satub nahale. 12) miks osa baktereid on nahal kasulikud? Sest nad takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi. 13) miks vajab organism mõõdukalt päikesekiirgust?
*P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada. Mida enam ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam s�nteesib nahk MELANIINI ning seda pruunim on naha jume. P�ikesekiirguse m�jul s�nteesitakse nahas D-vitamiini, mida on vaja luustiku arenguks. Ultraviolettkiirgus v�ib p�hjustada nahav�hki, enneaegset vananemist. Kaitsta saab end sobiva riietuse, kaitsekreemidega ning mitte p�evitades keskp�eval. LUUD
Küüned kaitsevad meie sõrme- ja varbaotsi. Juuksed kaitsevad peanahka liigse UV-kiirguse eest. 12. Nahal elutsevad bakterid. Vastus: Nahal leidub alati baktereid. Nende hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on vigastatud või kas on mingeid nahahaigusi.Osa mikroobe elab meie nahal alaliselt, osa satub sinna juhuslikult ümbritsevatelt esemetelt ja keskkonnast. Enamik neist on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi. Ainult väike osa nahale sattunud mikroobidest võib põhjustada haigusi. Naha pind on happeline ja see ei soodusta enamiku bakterite elutegevust. Mikroobid eralduvad nahalt ka koos surnud sarvkihi rakkudega. 13. Millest sõltub naha värvus? Päevitamise mõju nahale. Vastus: mida rohkem UV-kiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk tumedamat pigmenti melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab, hajutab ja peegeldab UV-kiirgust.
on veniv, painduv ja sitke. Selles on rohkesti vere- ja lümfisioone, väliskeskkonnast vastuvõtvaid retseptoreid, samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ja karvade juured. Erinevused: marrasnahk vahetub väga kiiresti ja sele tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti, kuid pärisnahk muudab naha pehmeks ja elastseks. 11. Enamik nahal elutsevatest mikroobidest on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal ning väga väike osa nahale sattunud mikroobidest on kahjulikud ning võivad haigusi tekitada. 12. Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 13. Mineraalained annava luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 14. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mille puhul luud muutuvad hapraks ja murduvad kergesti. 15. See on tingitud kaltsiumipuudusest ning kaltsiumipuuduse tekkele aitab kaasa see, kui liiga vähe tarvitatakse piima, keefiri ning jogurtit ja ülearu
8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks. Pääsukese sabaharude saamislugusid on veel: selle eest, et pääsuke inimest kaitses, hammustas madu tal tüki sabast välja; pääsuke jäi aiateiba otsa kinni; naeris enda saba lõhki. Pääsukest on nimetatud ka jumala kanaks (lutsi keelesaare eestlased) või Jeesuse linnuks, seletusega, et Jeesus lapsena teinud savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Pääsupesa mahakukkumine, pääsukeste loobumine pesitsemisest maja juures tähendas loomaõnnetust, tulekahju, tüli, pahandust, koguni majaomaniku surma. Inimelamusse sisse lendamist pole heaks endeks peetud, see kuulutab ette tulekahju või pereliikme surma, harvemini pulmi. Lehma kõhu alt läbi lendamine arvati nagu *lepalinnu lendamisestki, et lehm hakkab verd lüpsma. Üks raviviise on tulel suitsutatud pääsupesa sisseandmine haigele loomale
Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke. Pääsukest peetakse suvise päevasooja saadikuks, usaldatavaks ilmaprohvetiks, kenaks lauluvidistajaks. Suitsupääsuke on usaldav linnuke teda võib jälgida päris ligidalt. Suitsu- pääsuke ehitab oma pesa hoonetesse, seetõttu kutsutakse teda ka küla-, pööningu-, laka- või laudapääsukeseks. Pääsuke on õnnelind pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Populaarsuse tõttu rahvapärimustes ning maakodude sagedase kaaslasena valiti suitsupääsuke 1992. a. Eesti rahvuslinnuks. Suitsupääsuke on üks meie kolmest pääsukeseliigist. Veel elavad Eestis räästapääsuke ja kaldapääsuke. Rahvapärimusi ja muistendeid pääsukesest: 1. Abielumees võtab uue, noorema naise. Eelmine lendab pulmast pääsukesena minema. 2
annaabi.ee 
