Autotroof-organism,mis sünteesib eluteg. vajalikud orgaanilised ühend. väliskesk. saadavatest anorgaanilistest ainetest, kasutab selleks valgusenerg.või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof-organism,kes saavad oma elu tegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Metabolism-kõik organismis asetleidvad sünteesi-jalagudamisprotsesse, mis tagavad selle organismi aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Dissimilatsioon- nim.kõiki organismis toimuvaid ainete lagundamisprotsesse.Assimilatsioon-nim.kõiki organismis toimuvaid biosünteesiprotsesse ATP-universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõige rakkude metabolismis. moodustunud lämmastikualuse adeniini, riboosi ja kolme fosfaatrühma ühinemisel. Makroergilisedühendid-ATP,GTP,CTP,UTP Etnanoolkäärimine-pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes .
8. Geokronoloogiline skaala-on saadud peale seda kui RNA ja valkude baasil oli maailma eripiirk kivitiste järjestuste kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid võrdlemisel. kk isoleeritud lipiidse membraaniga. 9. Võrdlusmeetodid:feneetilised-liikide 21. Ainuraksed-vanimad tuumata anotoomia,eluteg,embrüonaalne elusoranismid(bakterid ja arhed)Esimesed areng.Võrdlev anatoomia-ehituse ja hulkraksed ilmusid enne Kambriumi ajastu sarnasuse alusel algust(käsnad) rühmadese(perek,suguk,klassid) 22. Kambriumi (plahvatus)alguses toimus u 10. Homolooglised-ehitusplaanilt sarnased 15 milj aasta jooksul tormiline hulkraksete
Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud, mis liiguvad ka peenemates veresoontes. Neil pole tuuma. Algses arengujärgus on küll tuum, kuid
Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad org ainet, mis kuhjub lähtekivimi pinnale, mida mikroorg lag hakkavad. (taimse, loomse, mikroobse orgaanil aine toimel saabki lähtekivimist lõplikult muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul
saadud graanulid segatakse vajaliku koguse kuiva soolaga. Seejärel pressitakse saadud mass juustutoorikuteks, mida hiljem enam ei soolata. Juustude soolsus 1,2 ... 3,5%, soolveejuustudel 4 8%. Soolamise käigus väheneb juustu veesisaldus 5 ...7%. Soolamine mõjutab juustu maitset ja lõhna. Soolasisalduse tõusul 2%-ni PHB areng mõneti pidurdub. 5 ...6% juures seiiskub paljunemine. Pidurdub ka võihappebatsillide eluteg. Tulenevalt mikroobide arengu pidurdumisest, jääb AH hulk soolastes juustudes väiksemaks. Soolasisalduse alanedes proteolüütilised protsessid aktiveeruvad ja AH hulk kasvab. Kõrge soolsuse korral on pid. ka lipolüütilised protsessid. 13. Miks on juustu pinna katmine vajalik? Milliseid meetodeid kasutatakse kõvade juustude katmiseks? Kaitseks mustumise ja mikrobioloogilise saastumise vastu.
molaarseid entalpiaid korrutada. Soojusefekti arvut. Võimal-b massi protsentides -- näit lah-d aine massi sajas massi osas lahuses. Zn - 2e = Zn 2+ (anoodil-oksüdatsioon) õigesti hinn km.tööstuse soojusbilansse ja protsessi juht. Orgns-de Lahjade lahuste puhul kasut ja milligramm protsenti. 2) mahu Cu 2 + +2e= Cu 0 (katoodil-redutseerumine) eluteg, kus on vajal-d organismi sisesed en.allikad, milleks on protsentides - aine maht sajas mahuosas lahuses. Vedelike puhul kasut Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad oksüdats-i protsessid, tuleb arvest rasvade süsivesinike ja valkude ka mahusuhteid (N: l : 3) 3) molaarsusena lah-d aine moolide arv SO42 ioonid Cu-elektroodilt Zn elektroodi
annaabi.ee 
