Et aga sihikindlalt tegutseda, on vaja tunda kõiki tingimusi ja tegureid, millest sõltub organismi võimete tõstmine. Töö kujundab elundi. Liikumise, töötamise, harjutamise ja mängimise tagajärjel muutub üks või teine tegevus kergemaks ehk suureneb jõud, kõigega tegelemine kestvamaks ehk suureneb vastupidavus, liigutused täpsemaks ehk suureneb osavus. Füsioloogid ütlevad sel puhul, et organism kohaneb tegevusega. Kohanemine tähendab eelkõige ümberkorraldusi organismi elutalituses. Tööks või tegevuseks vajalike elundite talitus intensiivistub. Ükskõik millise elundi või organi intensiivistatud tegevus toob endaga kaasa selle suurenemise ja tugevnemise. Kui näiteks lihast päevast päeva süstemaatiliselt tööle rakendada, ta pakseneb. Siin tähendabki kohanemine arengut. Kohanemine ilmneb aga ka väheneva tegevuse või tegevustuse korral. Elundi või lihase mõõtmed hakkavad vähenema ja tema võimed kahanema. Eriti kiiresti võib see toimuda siis,
Tänu sellele on Maal piisavalt soe ja elutingimused organismidele sobivad. 38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon. Muld on vajalik ökosüsteemide funktsioneerimiseks ja taimekasvatuseks. Muld on ka oluline vee filtreerija. Mulla moodustumine ja taastumine on väga aeglane. Seepärast on olulibne selle säästev kasutamine: tuleb vältida mulla erosiooni, liigset väljakurnamist, saastamist keskkonnamürkidega. Mürgid on keemilised ühendid, mis organismi sattunult põhjustavad elutalituses olulisi häireid või surma. Keskkonnamürgid on põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad kauaks ajaks keskkonda. Taimekaitsevahenditest võib kasutada ainult selliseid, mis looduses lagunevad ega kuhju mulda ega säili toidutaimedes. Erosioon - Mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel. 39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse.
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste
Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib
annaabi.ee 
