linnades elab rohkem inimesi kui maal 3,3 miljardit , ennustas ÜRO tänavu juunis. Ainuüksi Hiinas kolib igal aastal külast linna 18 miljonit inimest. Inimene hakkab muutuma urbanistlikuks liigiks. 2030. aastal ulatub linnaelanikkond ennustuste järgi viie miljardi inimeseni, kellest 81 protsenti elab arengumaades. Aastail 20002030 toob ränne ja loomulik iive Aafrikas ja Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ajal kui kogu rahvastikust moodustab maaelanikkond kõigest 58 protsenti. Vaateaken rikaste ellu Tänapäeva infotehnoloogia arengust saavad osa peaaegu et kõik külaelanikud. Nüüd nad mõtlevad, et ka nemad võivad hankida disainerrõivad ja kiiskava uue auto, kui nad vaid lahkuvad maalt. Üleilmne kliimasoojenemine ainult hoogustab seda nähtust kuna
Ühtlasi peegeldab kõrge absoluutse vaesuse määr sotsiaalpoliitika suutlikkust vähendada ebavõrdsust erinevate gruppide vahel, sh laste ebavõrdsust täiskasvanutega võrreldes. Vaesus mõjutab inimeste võimet ja võimalusi erinevaid ühiskonna ressursse kasutada ja neist osa saada. Vaesuses olemine tähendab ligipääsu puudumist erinevatele ressurssidele. Vaesus väljendub võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega väiksemas sissetulekus, madalamas elustandardis, sotsiaalsete hüvede ja õiguste väiksemas kättesaadavuses ja suuremas sotsiaalses haavatavuses . Lahendus? Hoidmaks ära probleemide süvenemist, on oluline jõuda abivajavate perede ja lasteni võimalikult vara. Võimalike riskide ilmnemisel (nt töötuks jäämine, pereliikme hooldusvajaduse tekkimine, koolikohustuse mittetäitmine jne) tuleks koheselt võtta perekonnaga ühendust ning leida võimalused nii lastele kui vanematele toe ja abi pakkumiseks.
Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea, USA, Venemaa ja Suurbritannia. 4.11 Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid Globaalsete keskkonnaprobleemide puhul on üheks keskseks teemaks kliimamuutused, mille tulemusel kannatavad mitmed piirkonnad sagedamini loodusõnnetuste all. Kliima soojenemise üheks põhjuseks on kasvav CO2 tootmine. Arengumaad leiavad aga, et jõudmaks elustandardis arenenud riikidega võrdsemale tasemele, on neil vaja suurendada tootmist. CO2 piirangud aga pidurdaks arengut. Bioloogilise mitmekesisuse kadumine on seotud maailma ebavõrdse arenguga. Ebavõrdne areng võib aga põhjustada teatud ohustatud liikide küttimist või nende elukeskkonna hävitamist. Kasvav maailma elanikkond võtab järjest enam kasutusele metsiku looduse käes olevaid alasid, ekspluateerides neid, et saada vajalikku
Eesti pensionireformi eesmärgid Kõige pealt tooksime siinkohal välja inglise majandusteadlase Nicholas Barr´i arvates kolm kõige tähtsamat pensioni eesmärki. Nendeks oleks: 1) kaitse vaesuse eest vanaduspõlves, mis peab tagama, et mitte kellegi sissetulekud vanas eas ei langeks allapoole teatud kokkulepitud miinimumist 2) kindlustus, mis tagaks kaitse nn" eluea riski" 3) tarbimisvõimaluse silumist üle elukaare, mis tagaks selle, et elustandardis ei toimuks vanaduse saabumisel olulist langust. Kõige üldisemas plaanis ei erine Eesti pensionireformi eesmärgid Nicholas Barri poolt väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise
annaabi.ee 
