Ma elaks koos oma perega suures majas, kus läbi esiku ja vaheruumi jõuaks aatriumi, mis oleks ülalt avatud ja mille keskel oleks purskkaevuga bassein, mida varustaks veejuhe ja kuhu koguneks ka vihmavesi. Samuti asetseks aatriumis majajumalate altar. Maja teise korruse kambrid oleksid väikesed, treppe asendaksid tihti redelid. Korstnat ei tuntud, toiduvalmistamise suits pääseks välja läbi katuseava. Maja siseseinad kaetakse marmori ja maalingutega, marmorpõrandat elustaks kirju mosaiik ning söögiruumi põrandmosaiik. Orjad kuulusid perekonna juurde ja neil olid eramutes väikesed kambrid. Ma uhkustaksin luksuslike laudadega, mille plaar oleks vahetatav. Majapidamisesemeid ja rõivaid hoiaksin kirstudes, raha, väärisesemeid ja dokumente rautatud lukustatavates laegastes. Maja uksed suleksin ainult põikpuuga.
Ei tohi olla kihistunud. Ei tohi olla kõrvalisi lõhnu. Puudrilised tooted peavad olema hästi jahvatatud. Tooted ei tohi olla kihistunud. Lakid ei tohi olla paksenenud. Tooted ei tohi sisaldada kõrvalisi lisandeid. Tooted ei tohi tekitada nahaärritusi ega kutsuda esile allergilisi nähte. Nahahooldusvahendid peavad olema dermatoloogiliselt testitud. Jumestusvahendite eesmärk: · Jumestusvahendite eesmärgiks on, et ta toidaks, kaitseks, parandaks ja elustaks nahka. · Lisaboonuseks on naturaalne särav jume, mille loovad huvitavad eredad värvid. Eelkõige jumestusvahendid kui ka deodorandid-parfüümid võivad suurendada naha tundlikkust UV-kiirgusele ning põhjustada soovimatute pigmendilaikude ja nahaärrituse teket. Seetõttu on oluline enne solaariumisse päevitamist eemaldada nahalt meik ja parfüümained, oleks hea kui klient läheb loomulikuna sinna(ilma meigita ja lõhna pole peale pandud).
struktuuri terviklikkuse, deklareerides tähistaja ja tähistatava eraldatust. Tendents ilmneb selgelt nt Barthesi töös “Teosest tekstini”(1971) Milline on dekonstruktsiooni ja poststrukturalismi suhe. On täpselt määratlemata. Poststrukt on laiem mõiste, dek on paremini määratletud. Derrida ütleb strukt. kultuurimaastiku kohta, et see on nagu linn, kus veel või enam ei elata. Üldiselt – pigem hüljatud paik, subjekti ei ole, kes seda linna v maastikku elustaks. Väidab et tähendusliku struktuuri väljatoomine on mõrv, teksti surmamine. Derrida ütleb: “ Seni tähistaja olnud sekundaarne tähistatava suhtes, konnotatsioon sekundaaarne denotatsiooni suhtes, sisu sekundaarne vormi suhtes. Sellega seondub ka idee, et esmane on autor ja teos on vaid autori teisitiolemine. Saussurre analüüsis on tähistatav esmane substants, mis eelneb keelelisele tähistavale.
ka käsitletakse: “Eestlane, räägitakse, olla väga konservatiivne. Õigus ka. Vähemalt kõiges selles, mida pakub meile Lääne-Euroopa moe ja seltskondlike kommete suhtes. Kuigi nimetame end eurooplasteks, ei luba isaisade igivana traditsioon meid seda vastu võtta, mis meid Lääne-Euroopa seltskondlisele kultuurile veidigi lähemale viiks 68 . /…/ Olgugi, et kõike seda, mis Lääne poolt tuleb ja mis meie seltskondlist elu veidi elustaks, vastuvõetavaks ei peeta, ei ole suutnud noorem põlv selle vastu ikkagi ükskõikseks jääda. Kõigepealt on t a n t s see tegur, mis moderniseerununa praegu Eestis võidukäigul sammub ja ennast enam reast välja lüüa ei lase. Isegi imelik, kuidas ta siin, meie labajala valtsi ja “Tõmba Jüri” harrastajate seas viie lühikese aasta jooksul sarnast suurt poolehoidu on leidnud, et Tallinnas näit. vanu tantse enam pea sugugi ei pooldata, veel harvem neid tantsitakse”. Lausa
hingeldas tema all. See polnud enam Jumalaema kiriku suur kell ega Quasimodo, vaid oli unenägu, tuulepööris, torm; ratsa kihutav heli; lendavale laudjale klammerdunud tont; kummaline kentaur, pooleldi inimene, pooleldi kell; mingi kole Astolfo elavast pronksist jubeda hipogreifi seljas. * See imelik olend pani oma juuresolekuga kogu katedraali kuidagi elama. Näis, nagu hoovaks temast mingit salapärast jõudu, vähemalt rahvas arvas seda oma suures ebausus, ja nagu elustaks see hoovus kõiki katedraali kive ja laseks vana templi sügaval sisemusel väriseda. Jätkus teadmisest, et Quasimodo kirikus on, kui juba paistis, et käikude ja portaalide tuhanded raidkujud elama ja ennast liigutama hakkavad. Ja tõesti, tema kohal viibides paistis katedraal alandliku ja kuuleka olendina, kes aina ootas tema käsku, et tõsta oma suurt häält. Kirikut valitses ja täitis Quasimodo nagu mõni haldjas. Ta otsekui puhus elu sellesse tohutusse ehitusse
annaabi.ee 
