* hangivad toitu kogu keha pinnaga * lisaks veel kinnitusjätked, mida nimetatakse haustoriteks (seeneraku spetsiaalsed väljakasvud) Haustorid jagunevad: * saprotroof toituvad surnud orgaanilistest ainetest (nt. puidu lagundamine) - eritab ensüüme väliskeskkonda ning siis imab lahustunud ained tagasi * biotroof saavad toidu elusorganismidelt, jagunevad: 1) parasiidid toidu hankimisega elusorganismilt teevad viimasele kahju 2) sümbiondid elab sümbioosis peremeesorganismiga (samblikud, mükoriisa) Mükoriisa = seeneniit + puujuur e. seenjuur (seeneniidistik ümber juure). Seente tähtsus. + orgaanilise aine lagundaja + toit elusorganismidele + võimalik kasutada meditsiinis antibiootikumide tootmisel - seentest saab ravimitööstuses eraldada penitsilliini ja tsükloporiini, mis
kõrgema niiskuskoormusega.Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus:
raskem tsütoloogiliselt analüüsida. 1) meiootiline jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes sugurakkude mood. 2)meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida. Klassikalised meioosikromosoomide uuringud teostatud taimse materjaliga (mais, liilialised). Taime õitelt eraldatakse paljunemisorganid & kraabitakse materjali sugurakke tootvast koest. Uuritud ka kõrgematel loomadel, ka inimene, tuleb vajalik materjali hankida elusorganismilt. 22. Inimese karüotüüp ja karüogramm. Inimese 46 kromosoomi: 44 autosoomi; 2 sugukromosoomi. Autosoome tähistatakse suuruse alanevas järjekorras numbritega 1 22. Suurim 1. kromosoom; väikseim 21. kromosoom. X kromosoom vahepealse & Y kromosoom umbes sama suur kui 22. kromosoom. Karüotüüp indiviidi kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab kromosoomide arv, suurus, tsentromeeri asukohast olenev kuju ja värvimuster (vöödilisus). Karüogramm uurimiseks kasutatav
1) meiootiline jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes sugurakkude mood. 2)meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida. Klassikalised meioosikromosoomide uuringud teostatud taimse materjaliga (mais, liilialised). Taime õitelt eraldatakse paljunemisorganid & kraabitakse materjali sugurakke tootvast koest. Uuritud ka kõrgematel isenditel, uuritav proov tuleb saada elusorganismilt. 22. Inimese karüotüüp ja karüogramm. Inimesel 46 kromosoomi: 44 autosoomi; 2 sugukromosoomi. Autosoome tähistatakse suuruse alanevas järjekorras numbritega 1 22. Suurim 1. kromosoom; väikseim 21 (22. kromosoom peaaegu sama väike.) kromosoom. X kromosoom vahepealne & Y kromosoom umbes sama suur kui 22. kromosoom. Karüotüüp indiviidi kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab kromosoomide arv, suurus, tsentromeeri asukohast olenev kuju ja värvimuster (vöödilisus).
moodustumisel. Teiseks, meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida. Klassikalised meioosikromosoomide uuringud on teostatud taimse materjaliga, mis pärineb maisilt või erinevatelt liilialistelt. Taime õitelt eraldatakse paljunemisorganid ja kraabitakse materjali sugurakke tootvast koest. Meioosikromosoome on uuritud ka kõrgematel loomadel, kaasa arvatud inimene, kuid sel juhul tuleb vajaliku materjali hankimida elusorganismilt. Tsütogeneetiline varieeruvus Samatüübiliste e. homoloogiliste kromosoomide kordsust indiviidi või raku kromosoomistikus nimetatakse ploidsuseks. Ploidsust kirjeldatakse kromosoomide basaalarvu n (kromosoomide arv ühes kromosoomikomplektis) kaudu. Diploidsetes rakkudes on 2 kromosoomikomplekti, seega 2n kromosoomi, triploidsetes 3, seega 3n, jne. Organisme, mis sisaldavad täielikku, normaalset kromosoomikomplekti,
moodustumisel. Teiseks, meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida. Klassikalised meioosikromosoomide uuringud on teostatud taimse materjaliga, mis pärineb maisilt või erinevatelt liilialistelt. Taime õitelt eraldatakse paljunemisorganid ja kraabitakse materjali sugurakke tootvast koest. Meioosikromosoome on uuritud ka kõrgematel loomadel, kaasa arvatud inimene, kuid sel juhul tuleb vajaliku materjali hankimida elusorganismilt. Tsütogeneetiline varieeruvus Samatüübiliste e. homoloogiliste kromosoomide kordsust indiviidi või raku kromosoomistikus nimetatakse ploidsuseks. Ploidsust kirjeldatakse kromosoomide basaalarvu n (kromosoomide arv ühes kromosoomikomplektis) kaudu. Diploidsetes rakkudes on 2 kromosoomikomplekti, seega 2n kromosoomi, triploidsetes 3, seega 3n, jne. Organisme, mis sisaldavad täielikku, normaalset kromosoomikomplekti,
annaabi.ee 
