4 Carl Timoleon von Neff Von Neff oli baltisaksa kunstnik, Muuga ja Piira mõisnik. Sündis 1804 ja suri 1876. Sündinud vallaslapsena, saavutas ta andeka ja produktiivse kunstnikuna aadliseisuse, akadeemiku- ja salanõuniku auastme. Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha. Neff oli pikemat aega otsinud Eesti- ja Liivimaal kinnisvara, kuhu paigutada oma kunstikogu. Juhuslikult sattus ta kokku Leo Zoege von Manteuffeliga, kes soovis välismaale minna ning vabaneda tema omanduses olevast Muuga mõisast. 1861 sõlmiti ostu-müügileping. Sarnaselt mõnele eelnevale omanikule leidis ka Neff, et mõis ei tasu ennast ära, siiski ei jätnud Neff mõisat unarusse. Neff osales aktiivselt
Aristoteles osutabki, et inimene püüdleb erinevate hüvede omandamise poole, mida võib jagada kolmeks: 1. Välised hüved nagu söök, jook ja rikkus jms 2. Kehalised hüved nagu näiteks tervis 3. Hingelised hüved. Aristoteles on nõus, et inimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved.Õnn on elu kooskõlas voorustega. Voorused ongi nendeks kohasteks vormideks, milliseks tuleks inimesel oma loomupärased püüdlused kujundada, et oma elusihti saavutada. Järelikult tuleb õnnelikkuse saavutamiseks kujundada ennast vooruslikuks inimeseks. Platoniga võrreldes torkab silma see erinevus, et Aristoteles ei tunnista individuaalse hinge surematust. Järelikult on üksikisiku õnnelikus saavutatav ainult siinpoolses elus. Õnnelikkust käsitletakse aga teiselt poolt just elu kui terviku karakteristikana. Esimene pääsuke ei tähenda veel kevadet, üksik õnnestunud tegu või
september 1804 Püssi (Hof Pühs), Lüganuse kihelkond 24. detsember 1876/5. jaanuar 1877 Peterburi) oli baltisaksa kunstnik, Muuga (Münkenhof) ja Piira (Piera) mõisnik. Sündinud vallaslapsena, saavutas ta andeka ja produktiivse kunstnikuna aadliseisuse, akadeemiku- ja salanõuniku auastme. Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha. 20. mail/1. juunil 1838 abiellus ta Mõdrikus Mõdriku mõisniku tütre vabapreili Luise Auguste von Kaulbarsiga (18041882) ja neile sündisid tütar ja poeg Wilhelm Siegfried Stavenhagen (27. september / 9. oktoober 1814 Kuldga, Kuramaa 8. / 20. jaanuar 1881 Jelgava) oli baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja. Ta joonistas maastiku- ja linnavaateid Eesti ja Läti aladel, ning on loonud ka portreebüste.
· Hadidza sünnitas oma mehele 3 poega AL-Qasim, Abd Manaf (st. Manafi ori, Manaf oli Kaaba puuslik. See näitab, kui kaugel oli tol ajal Muhamed oma missioonist), Attahir ning 3 tütart. Kõik Muhamedi pojad surid. · Muhamed langes aegamööda mõtisklustesse , kurvameelsusesse. Ta jätis oma tehingud unarusse ja uitas linnas sihitult ringi. Ka ei külastanud ta enam tihti oma paleesarnast maja.Ta otsis kõrgemat elusihti, hingerahu. Teda ei rahuldanud enam kauplemine ega muud igapäevased asjad. Keegi ei näinud muretsemiseks põhjust, ka Hadidza mitte. Mekas juhtus tihti, et nii mõnigi linnakodanik langes religioossetesse sisekaemuste valda. Seda aega inimese elus nimetati patukahetsuskuudeks. Kõige sagedamini kohati Muhamaedi Hira mäel, mis asus linnast ida pool. Mäe sees olid sügavad koopad ning nende sissepääsu ees istus Muhamed päevi ja öid
annaabi.ee 
