Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest
kbar, temperatuur 900-1300 kraadi Kasutusalad Teemant Grafiit Klaasi lõikamine Pliiatsisüdamik Briljantide lihvimine Puurimisel Määrdeainena Ehetena Põletamatu pinna saamiseks Süsiniku (CO2) tähtsus biosfääris Süsinikuringe osa. Kiire süsinikuringe: seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse. Aeglaen süsinikuringe: tekivad fossiilsed kütused ja kütuse põlemisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri. Katsed süsinikdioksiidiga http://www.chemicum.com/? meny=Mittemetallid&lan=EE Huvitavaid fakte Süsinik on orgaanilise keemia aluseks, sest see esineb kõigis elusorganismides Süsinik on mittemetall, mis ühineb iseenda ja paljude teiste keemiliste elementidega, moodustades peaaegu 10 miljonit ühendit Süsinikku saab leida puhtal kujul looduses ning seda
Energeetilises mõttes on kõige efektiivsemad kõige lühemad toiduahelad, kus troofilisi tasemeid on võimalikult vähe, näiteks kaks või kolm. 15.Fütoplanton—zooplankton—viidikas—haug—inimene 16.Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-lämmastiku-, fosfori-, hapniku- javäävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe. 17.Kiire süsinikuringe: Süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse Aeglane süsinikuringe: Selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, Kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri 18.Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad
Veeringe Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja kandub atmosfääri, seal jahtudes hakkab veeaur kondenseeruma Geoloogiline ringe Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) C-ringe Kiire süsinikuringe: süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse. Aeglane süsinikuringe: selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri. Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes, elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na. Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa, organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja. SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCo3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne)
mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2 , veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 -st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO 2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO 2-na. Aeglane süsinikuringe
veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. KIIRE SÜSINIKURINGE. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest aines lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. AEGLANE SÜSINIKURINGE. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO2, millest koosnevad molluskite karbid
karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate. Kiire süsinikuringe. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na. Aeglane süsinikuringe
reservuaaride suurused (kogused). Aineringe kiirus ja varude suurus 93 % hapnikust ja 99% ssinikust maakeral paikneb setetes. Vhem kui 1 % ssinikust on aktiivses ringluses. Biosfris paikneb ssinik vga ebahtlaselt - suurem osa maismaal. Ssiniku viibeaeg maismaa taimestikus on u. 15-20 a., ookeanides veetaimedes u. 1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi
annaabi.ee 
