35 sügistalvel oktoobrist aprillini, kõige aeglasemalt juulis ja augustis. Harvem paljundatakse jugapuud võrsikutest. (Jugapuud meil ja mujal) Thuja Elupuu Hooldusest: Liigi tagasilõikamise nõuded Elupuu talub vägagi hästi tagasilõikamist, kuid see ei soodusta uute okste kasvamist. Üksikult seisvaid puid võib ka pügada, kuid ei pruugi olla vajalik. Kuid elupuuhekki ei ole võimalik tagasilõikamisega noorendada. Kui elupuuhekk on ülekasvanud, peab seda siiski suurena säilitama. Ülekasvanud heki saab pügades muuta ainult tihedamaks mitte madalamaks. Elupuuekki pöetakse tavaliselt üks kord aastas augustikuus. Üle kolmandiku ei ole soovitatav aasta kasvudest tagasi lõigata (Calmia OÜ) Hooldus isekülvil või levimisel Elupuud paljunevad nii seemnest kui ka vegetatiivselt pistikutena. Kui taimekasvatajat häirivad
Kui puid on vajalik tugevalt tagasi lõigata, siis peab arvestama sellega, et taastumine võtab veidi kauem aega. Külgokstest kasvatab taim tekkinud tühimiku ladvas siiski kinni (Hansaplant, 2011). Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, ent vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Ülekasvanud hekki regulaarselt pügama hakates saab selle muuta tihedaks, aga mitte madalamaks. Elupuuhekki lõigatakse 2 korda aastas. Esimene kord märtsis-aprillis, teine kord augustis (Hortes). Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks (Calmia). 33.3 hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, sest see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Juurepalli ei lõhuta tükkideks, ega harutata laiali
Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse kinni ning kastetakse. Esimesel kuul peale istutamist kastetakse taimi vähemat kord nädalas põhjalikult, väga kuival perioodil kaks korda. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast heast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100- 120 g/m² (Calmia 2013). Elupuuhekki puhul tuleks esimesel kahel kevadel peale istutamist hekk veebruaris kinni katta spetsiaalse varjutuskangaga. Varjutamata noor elupuuhekk hukkub, kuna maapind on kevadel kaua jääs, päike aga paistab eredalt ja igihaljas elupuus algab elutegevus varakult. Külmunud maast aga ei saa puu elutegevuseks vett kätte ning kuivab ära. Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi. Kangas eemaldatakse tavaliselt aprilli teisel poolel või kui maa on sulanud (Hortes 2013)
Kui puid on vajalik tugevalt tagasi lõigata, siis peab arvestama sellega, et taastumine võtab veidi kauem aega. Külgokstest kasvatab taim tekkinud tühimiku ladvas siiski kinni [5]. Elupuud taluvad hästi regulaarset lõikamist, ent vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Seega ei ole võimalik elupuudest hekki tugeva tagasilõikusega noorendada. Ülekasvanud hekki regulaarselt pügama hakates saab selle muuta tihedaks, aga mitte madalamaks. Elupuuhekki lõigatakse 2 korda aastas. Esimene kord märtsis-aprillis, teine kord augustis. Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks [1]. Elujõulisuse suurendamine ja hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, sest see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Juurepalli ei lõhuta tükkideks, ega harutata laiali
annaabi.ee 
