Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda. Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on asjade peidus. Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. TÕEPÄRANE VÕIMALUS ON ALATI PAREM KUI VAEVALTUSUTAV VÕIMALIKKUS. Poeetika 1460a(märgistus). Psühholoogia Hin(psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on organismi entelehhia. Hing on organismi eluprintsiip, ta on võimete ja protsesside summa. Eetika Kui Sokratest võib pidada eetika isaks, siis Aristotelest võib piadada eetika kui teaduse loojaks. Ülimaks hüveks inimesele on õnn(eudaimonia) - see on eesmärk, mille poole ta püüdleb. Tõeline õnn on saavutatav vaid voorusliku eluga. Suurim õnne allikas on sõprus. "Sõber on üks hing kahes kehas." - Eetika teenib ideaalseid inimsuhteid.
struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia. · Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid · Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. summa. · Kõik senised süsteemid olid loodud kreeklaste poolt ja · Looduse mitmekesiduses on hingejõud üha kasvav: Kreekast imporditud. taimedel toitumis ja reproduktsioonijõud; loomadel taju · Roomalsed ise polnud neist ühtegi loonud, nad püüdsid ja võime ennast liigutada; inimesel olemuste ja
(IV) Mitteteaduslik (müstiline, üleloomulik). Teadmisi saadakse intuitiivsel sisekaemuse, ilmutuse vms kaudu. Aluseks on subjektiivne kogemus (L15) HINGEST Personaalidentiteedi juures (vt 1. loeng) läks vaja vanamoodsat mõistet "hing". Hing (e.k. hingama, (kr. ¹ yuc» , lad. anima - hingamine, hing). Mütoloogiline mv: keha+hing = elav keha. Demokritos hing on aine ja koosneb aatomitest Platon hing on igavene idee. Aristoteles: Hing on iga organismi täielik eluprintsiip, tema võimete ja protsesside summa. (i) Taime (vegetatiivne) hing kasv., toit., soojätk. jne (ii) Looma (animaalne) taime hing +aistingud, taju, emotsioonid jne. (iii) Inimese hing lisandub mõistus (mõte ja tahe). G. W. Leibnitz: On palju jagumatuid vaimseid substantse monaade. Iga hing on monaad. Kristlus: Hing on loodud ja antud Jumalalt ning on koos Jumalaga surematu. Bioloogia: Hing on bioloogiliste protsesside kompleks. (struktuur, ainevahetus, kasvamine, paljunemine jt).
Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus. Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie tunnetusest, on potentsiaalselt võimalikud, meeled aktualiseerivad need omadused. Tähtis koht on mõistusel ja mõistetel. Hing on psühholoogias kesksel kohal. Hing on iga organismi tõeline eluprintsiip, tema võimete ja protsesside summa. Kõrgem ja madalam hing. Puhas vorm ja keha jõudude summa. Madalam hing on meie kehas laiali. Kõrgem hing on aktiivne mõistus, igavene. Kõige tähtsam on keskmine. Omane kõigile inimestele. Poliitika on üks eetika osa. Harjumusseadusi muuta on pahe. On 6 varianti riigi poliitilises korralduses: 3 loomulikku: 1)monarhia - vanim, jumalikum, üks inimene kõigist kõrgem, teoreetiliselt parim,
annaabi.ee 
