Keskkonnastrateegia riigi, ettevõtte keskkonnategevse põhimõtted , eesmärgid ning kaasatavad organisatsioonid. Koostatakse tegevuskava, mille eesmärk on kaitsta keskkonda. ( näide: kliimapoliitika põhialused 2050, kliimamuutustega kohanemisega arengukava 2030) (EL näide: loodusliku mitmekesisuse strateegia 2020) ÕPI KINDLALT SELGEKS kaitstava loodusobjekti tüübid RAHVUSVAHELISED LOODUSKAITSELISED KONVENTSIOONID Ramsari konventsioon märgalade kaitse ( rõhuasetus veelindude elupaikadel) näiteks rannikumeri, rannad, roostikud, järved, jõed, veehoidlad CITESi konventsioon ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (nahk, luu, karbid, suveniirid, ehted, ravimid) BERNi konventsioon EUROOPA looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon (lendorav, nahkhiired, karu, hunt, ilves, harilik siil, orav) BONNi konventsioon rändeeluviisiga loomade kaitse ( angerjas, nahkhiired, vaalalised)
se) Habekakk on I kategooria looduskaitse all. (skanesdjurpark.se) Lisaks: Rootsis on looduskaitse all Sooräts. Liigid: Kõrvukräts, karvasjalg kakk, handkakk ei ole Rootsis looduskaitse all.(artfakta.se) Tulemused ja arutelu Eesti kaklaste populatsioon on praegu üsna kesine ja selle seisund pole hea (seda näitab ka, et 9 liiki kaheteistkümnest on looduskaitse all), see vajab hetkel pidavat jälgimist just liigi kaitse seisukohalt. Silma tuleks peal hoida nii loomadel endil, nende elupaikadel kui ka ohustavatel teguritel, et tagada ka arvukuse kasv või hoida seda vähemasti. Tabel 1 + ja märgistavad liigi esinemist antud riigis. + ja märgistavad liigi kaitset selles riigis (kas liik on looduskaitse all või mitte). Nagu tabelis 1 näeme on Rootsis on 11 liiki kaklasi ja Eestis 12 liiki kaklasi. Eestis on kaks liiki kaklasi rohkem kui Rootsis (kivikakk Athene noctua ja värbräts Otus scops). Rootsis on 1
kuhu pesa teha). Ökoväljad linnatingimustes on vägagi mitmekesised ja võimaldavad paljudel liikidel linnas elada (varjupaigad, vesi, tuli, toit, teised loomad). 8. Linnaelustik, muster ja protsessid. Linnaelustik = muster + protsess MUSTER: Linn on ökoloogiliste tingimuste poolest kõige varieeruvam ökosüsteem/maastik – ekstreemsetest haruldustest ülimate inimkaaslejateni (nt 35% haruldastest jooksikutest elavad inimtekkelistel elupaikadel nagu teeperved, jäätmaad, karjäärid PROTSESS: Elupaigatingimused muutuvad kiiresti ja paljud on ennustamatute (pole lihtsalt uuritud!) tagajärgedega (nt Münchenis on viimase 100 aastaga hävinud 180 taimeliiki). * Mis on hemeroobus, nimeta paralleelmõisteid ja hemeroobsusklasse? Looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. 1. Eristatakse • sõltujad (inimesekirp, rändrott, umbrohud, varblased) • ärakasutajad (tihased, oravad)
*hävivate metsade pindala * männiokaste keskmine vanus * järvede alkalitroofsus * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamisse Toime- indikaatorid * katalüsaatoriga autode % * investeeringud hapestumise alandamiss Rahvusvahelised looduskaitselised konventsioonid Ramsari konventsioon • ︎Kõige vanem rahvusvaheline lepe • ︎Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv lepe (rõhuasetus ka veelindude elupaikadel) • Iraan, Ramsar’i linn ︎1971/1975 • ︎Eesti 1993/1994 ︎Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit ︎Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest ︎170 riiki (nov 2018) ︎2 332 ala (nov 2018)
annaabi.ee 
