Toiduahela moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab herbivoor, kes toitub taimedest ning neist omakorda toitub kiskja. Tootjate roll on toota vajalikku orgaanilist ainet ise nt taimed. Tarbija kasutab toiduks teisi eluorganisme ning sõltuvalt toiduobjektist jagunevad and esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Surnud tootjad ja lagundajad on toiduks lagundajatele. Toiduvõrgusti kuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 9. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg?
(paiskamisest) tagasi keskkonda. Kõik, mis võetakse loodusest, jõuab lõpuks sinna ka tagasi. Selle tagajärjel hakkavad inimkonna tegevus ja toodetud saast mõjustama ülimalt keerukaid looduslikke protsesse ja rikkuma nende senist tasakaalu. Eesti veeseaduse (1994) tähenduses on ohtlik aine element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi eluorganisme või ökosüsteeme. Inimesed on tootnud üle saja tuhande erineva kemikaali, s.t. aine, mida looduses ei esine. Enamuse kemikaalide kohta pole meil informatsiooni, kuidas nad 3 looduskeskkonnas liiguvad: kogunevad, hajuvad või kuidas ja kas nad mõjuvad elusorganismide, s.h. inimese, tervisele. Suurem enamus, umbes ¾, ohtlike ainete mõjust, ei avaldu kohe loodusesse sattumise järel, vaid alles mingi aja pärast
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 190 Ioniseeriv kiirgus tekitab ionisatsiooni kõigis eluorganisme moodustavates ainetes eelkõige vees, kuna seda on elusorganismides kõige rohkem. Tekkivate radikaalide kaudu võib energia kanduda ja lõhustuda ka teisi elusat moodustavaid ühendeid. 191 Stabiilsed ja ebastabiilsed aatomid Uraani aatomi tuuma lagunemisel tekivad baariumi ja krüptooni tuumad ning eraldub neutronite voog 232 U 138 Ba + 86 Kr+8n 92 56 36
toit), ainevahetuslik vesi (tekib ainete lõhustumisreaktsioonides) (täiskasvanutes 0,35-0,45 liitrit). Väljaminev on: uriin, higi, hingamine, rooja koostises. Veebilanss on liikuvas tasakaalus. Veefunktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi kui elu, paljunemise, arengu ja leviku keskkond. Loetelule vastavad kõigi viie riigi esindajad. Vesi määrab ökosüsteemide bioproduktsiooni (taime fotosüntees). Vesi on kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused. Kliima mõjutab jällegi eluorganisme). Riigieksami küsimused bioorgaanilisest keemiast. 1. Valikvastustega (valik viiest) mikroelementide biofunktsiooni seletamiseks (raua ül on.. jne). 2. Väidete õigsuse hindamine (lähtuvalt mikroelementidest). 3. Keskkonnakaitsega soetud küsimused ( Põhjenda miks ei tasu korjata seeni ja marju magistraalide äärest ja linnaparkidest- Pb. rikkad). 4. Graafiku lugemine (meeste ja naiste luude kaltsiumi sisalduse hindamine). 5. Vee kohta küsimsed on lähtuvalt
annaabi.ee 
