Väärtuste vajalikkusest saab kõige paremini aru, kui jälgida Eestimaa tulevikku selle lapsi. Laste endi tähelepanekud annavad aimu, millest nad tunnevad kõige rohkem puudust need pole niivõrd materiaalsed väärtused. Hoopis perekonnas valitsev soojus, armastus, hoolivus ja toetus on palju enam väärt kui raha või kallis auto. Perekond, kus laps saab tuge nii emalt kui ka isalt, on ühiskonna üks jäävaid põhiväärtusi. Samas on otsekui elunormiks kujunenud vanemate kergekäelised lahkuminekud ja elunautimise avalik esiletõstmine. See tekitab valusaid üleelamisi lapsele. Aga see kahjustab ka ühiskonda ning solvab väärikaid, töökust ja haritust austavaid inimesi, kes just nende väärtuste toel oma lapsi kasvatavad. Niisiis peaksid inimesed uute väärtuste kasutuselevõtmisel jälgima ka vanade väärtuste püsimajäämist. Nagu Arnold Rüütel on öelnud: "Luues uusi väärtusi, hoidkem vanu." Tänan tähelepanu eest!
aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne pahameel tema üle võimust. Näiteks olevat olnud Russowi-aegses Tallinnas lugupeetud kodanike seas oma majapidajannadega kokku elada. See olevat olnud lausa elunormiks. Russow ise oli öelnud: "Kui mõne piiskopi sohinaine oli vananenud või talle kauemini ei sobinud, siis andis ta selle vabatalupojale naiseks, annetades veski või tüki maad, ning võttis endale paar korda järgemööda uue tüdruku ja heitis tema juurde. Samuti toimisid ka kõik toomhärrad ja abtid. Kui mõni toomhärra tuli oma naisega Tallinnasse, ei julgenud ta piiskopile ja teistele toomhärradele öelda, et
Rooma kunst · Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti. · Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid. · Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti iseseisvumine. · Keiser Nero ajal ( valises54-68) sai kunsti kogumine ja nautimine elunormiks. · Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus keisri villa. Asusid ka teised paleed, raamatukogud, teatrid, termid ja palestra. Aedades oli sammaskäike terrasse, basseine ja palju skulptuure. · Rooma riigi igas linnas oli foorum e. kohtu ja koosoleku väljak. Selle ääres seisis Kohtu ja ärihoone basiilika. · Suurim teater Colosseum · Triufikaared ja sambad
Naised ja lapsed keda pekstakse , tunnevad end süüdi olevat , neisse süstitakse sisse madal enesehinnang , millest on väga raske välja tulla. Seda näitab ka kogemused miks paljud pered seda varjavad ja ei julge seda tunnistada . Kuigi peks on õudne ja isegi kurvalt vahel lõppev , ei saa seda siiski võrrelda moraalse vägivallaga . Aastatega murdub inimeste vaim , jääb alandus ja puudub igasugune enesehinnang . Kuid mitte alati . Osa inimestele on kõlvatu käitumine elunormiks . Nagu näiteks pedofiilid , isad ja kasuisad kes vägistavad oma lapsi oma ihade rahuldamiseks . Samas on ka kaassüüdlased emad , kes kipuvad oma silmi selle ees sulgema . Lapsed , keda emad , isad karistavad ränga peksuga . Raputatud pisibeebid , ,, narkobeebid " lapsed keda üritatakse rahulikuks sundida rahustitega . Ohvrid ei julge rääkida oma väärkohtlemisest , eriti seksuaalsest , arvates et keegi ei tee nagunii mitte midagi nende abistamiseks
aste, mis vastandab omavahel alaväärsuse ja algatusvõime. Kui laps ei saa piisavalt tegutsemisvabadust ja kiirust oma tegudee üle, võib lapsel tekkida alaväärsus ja sellega kaasnev agressiivne käitumine.[1;2] 5 2.3 Sotsiaalne areng Perekonna järel on tähtsuselt järgmine laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtleminee kaaslastega. Kui laps läheb kooli, siis muutub eakaaslastega suhtlemine igapäevaseks elunormiks. Perekonna mõju sotsiaalsele arengule hakkab vähenema ja kaaslaste osatähtsus suureneb. Suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnliikmete sotsiaalsete oskuste kujundamisel. 2.3.1 Suhted kaaslastega Nagu näitavad mitmed psühholoogilised uuringud, siis sõprussuhete kujunemise aluseks on sageli hoiakute, huvide ja väärtushinnangute sarnasus. Uuringutest selgus, et 1.-2. klassis peetakse sõpradeks neid, kes on õpingukaaslased ja kes teineteist aitavad. 3
teemasid hakati kujutama maises võtmes. Renessanss jagunes: Eelrenessanss 13-14 saj. Tekkis ideaal vabast haritud inimseset ja humanistlik mõtlemine. Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Oluliseks muutus isikuvabadus. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused ja leiutati trükikunst. Vara-renessanss 15 saj. Kerkis esile uus klass kodanlus: jõukad kaupmehed ja pankurid, kes soovisid elada luksuses nagu ülikudki. Hakati koguma antiiki. Antiigimatkimine sai elunormiks. Matkimise pärast nimetataksegi 15-16 saj kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". Keskuseka sai Firenze. Kitsaste ja kokkusurutud elamute asemele palazzod (paleed). Esmakordselt tõuseb maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Inimkeha kujutamine, iluideaalid. Donatello ,,Taavet" renessansiajastu iluideaal ja eluhoiak (julguse ja tubliduse hindamine). Kõrgrenessanss 16 saj. Arhidektuuri rajaja Donato Bermante, keda huvitas eelkõige kuppelehitiste projekteerimine.
annaabi.ee 
