Alamatel olemasolu selgrootutel on vaid rakud või lihtsalt koed. Närvisüsteem Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on väike ja lihtsa ehitusega Vereringe Varustab rakke toitainete ja hapnikuga. Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli avatud, veri voolab osal oma teest elunditevahelistes õõnsustes Meeleelundid Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud meeleelundid.
pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum). Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu. Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses:
Peaaju on väike ja lihtsa ehitusega. Sellest lähtuvad närviväädid (pikad närvirakkude jätkete kimbud). Lülilise ehitusega loomadel on see kõhtmise närviketina ( igas kehalülis on närvirakud, mis on omavahel ühendatud närviväädiga). Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb keha selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas. See paneb vere liikuma. Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab osal oma teest veresoontes, osal elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustatult nimetatakse vereks. Mõnel on vereringe suletud. Selgrootud organismid, kellel toese moodustab kehasein ja selle eritised (lubiaine) selgroog ja skeletiluud puuduvad. KÄSNAD Kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Nad on liikumatud.
3)Putukad on haigustetekitajate edasikandjad 4)Putukad on loomade parasiidid 5)Putukad on toiduks paljudele loom Adele 6)Putukad on lagundajad 66)Mõisted 1)Lahksuguline loom: loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites N:vähk, rohutirts, ümarussid, ainuõõssed, ämblikud Liitsuguline loom: loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis N:käsnad, lameussid, rõngussid, limused 2)Avatud vereringe: veri voolab osa oma teest elunditevahelistes õõnsustes N:lülijalgsed, limused Suletud vereringe: veri voolab kogu oma teel veresoontes N:rõngussid, vihmauss 3)Arteriaalne veri: hapnikurikas veri Venoosne veri: hapnikuvaene veri N:Kalad, linnud 4)Kehasisene viljastamine: seemnerakk ja munarakk ühinevad emaslooma kehas N:vähk, ämblik, rohutirts Kehaväline viljastamine: munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool looma keha N:karbid, liblikad 5)Otsene areng: areng, kus järglased sarnanevad oma vanematega
SÜDA JA VERERINGESÜSTEEM Süda paikneb keha kõhtmisel poolel ning on Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti kahe- kuni neljaosaline; vereringesüsteem on pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli suletud, veri ringleb oma teel ainult avatud, veri voolab osal oma teest veresoontes elunditevahelistes õõnsustes TOES Paikneb keha sisemuses, on luuline ja koosneb Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist järgmistest osadest: lüliline selgroog, või lubiainest; lihastikust moodustunud jäsemete- ja koljuluud. Kaladel asendavad nahklihasmõik jäsemeid luulise toesega uimed
Veresoontes enamasti on pikk ja torujas. voolab veri, mille paneb See paneb vere liikuma. ringlema süda. Vereringesüsteem on Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab suletud: veri ringleb oma teel osal oma teest veresoontes, ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. Käsnad Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes
voolab veri, mille paneb torujas. See paneb vere ringlema süda. liikuma. Vereringesüsteem Vereringesüsteem on on enamikul avatud: veri suletud: veri ringleb oma voolab osal oma teest Süda ja teel ainult veresoontes. veresoontes, osal aga vereringesüsteem elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. 25
annaabi.ee 
