Vanal Meegomäe kaardil 1684. Aastast on näidatud, et esimene elanik oli Hint Rautzep. (Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid). 2001. aastal tulid elektrivõrgud külarahva soovidele vastu ja endise õhuliini asemel ehitati uus maa-alune liin, mis tagab elektrivoolu stabiilsuse: seda ei mõjuta tuuled ega liinile langevad puud. Teine suur muutus oli endiste talusüdamete andmine Võru linna elanikele suvilakruntideks. Paljud suvilad on ümber ehitatud elumajadeks. Praegune Meegomäe elanikkond pole enam nii kompaktne nagu ajal, kui külas oli kuus-seitse talu 60-70 elanikuga. Praegu on Meegomäe 600-700 elanikuga suur asula. Meegomäel tegutseb külaselts, kes organiseerib mitmesuguseid üritusi. (Meegomäed tutvustav mikrofilmide kollektsioon Eesti ajaloomuuseumis). Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia. 2006. Meegomäe küla. Kättesaadav: http://entsyklopeedia
linnaplaneerimise ajaloos. See tohutu suur ja kurikuulus oma kuritegevuse, vaesuse ja eraldatavuse poolest olnud uusarendus valmis 1954. aastal USA's Missouris, kuid lammutati juba 70'ndate keskel. Rowe ja Koetter kritiseerivad linnaplaneerimisel julmalt selliseid mastaapseid koljatplaane nagu seda oli Pruitt-Igoe aga ka näiteks Le Corbusieri Plan Voisin, mis oli Pariisi kavandatud terve linnaosa planeerimisidee hõlmates enda all ainult massiivseid kõrghooneid elumajadeks. Rowe ja Koetter võrdlevad Plan Voisin'i kui "banaalselt vaesunud sotsiaalmajade rühma, mis seisavad ümberringi nagu alaltoidetud uue maailma sündimata sümbolid". See linnaosa jäi Pariisis õnneks sündimata. Meil endal Tallinnas on aga mitte kaugel sarnasest ideest alguse saanud Lasnamägi, mis on nii skaalaliselt kui ka mahtude poolest tagasihoidlikum, kuid eristub selgelt ülejäänud linnaosadest, sealjuures ka teistest magala-rajoonidest
(veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED
seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED
Majad ehitati peamiselt savitellistest. Põrandad olid kaetud krohviga ja seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati riiulite ja panipaikadena. Hoonete vahele moodustusid aiad, mis olid piiratud kivimüüriga. Iseloomulikud olid ka väliahjud, kus valmistati süüa. Asula keskel paiknenud majad olid teistest suuremad, kuni kolmekordsed ning koosnesid neljakandilistest väiksematest ruumidest. Arvatavasti olid hooned ehitatud ka mingil teisel eesmärgil kui pelgalt elumajadeks. Tell Hassunas oli iseloomulik keraamika. Nimelt kasutati kreemja põhjaga saviesemetel punast värvi. Hassuna kultuur oli eriti rikas enda teraviljasaaduste poolest, mida transporditi ka ümbritsevatesse piirkondadesse. Tell Es Sawwan Küla koosnes suurtest hoonetest ning asula ümber oli ehitatud müür ja kaitsekraav. Majad koosnesid ühest keskel asuvast suurest ruumist mille ümber paiknesid kolm väiksemat ruumi. Ganj Dareh
annaabi.ee 
